Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel on valminud Euroopa keskkonnateadliku kodaniku harta. Selletaolist ametlikku dokumenti pole varem Euroopas välja antud.

Erasmus+ projektis „Our Green European Town“ („Meie roheline Euroopa linn“) valmis PÜ eestvedamisel Euroopa keskkonnateadliku kodaniku harta. Selle väljatöötamise juht ja lõpliku versiooni kokkukirjutaja oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.

Projekti peakoordinaator on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis.

Ajakohane dokument

Hartad on deklaratiivsed dokumendid, mis väljendavad seisukohti ja ootusi. Selle dokumendi suurim väärtus on originaalsus, asjakohasus ning aktuaalsus. Niisugust hartat ametliku dokumendina pole ükski Euroopa rahvusvaheline ametkond või organisatsioon varem välja andnud. Aktuaalsust lisab tõik, et selles on mainitud ka koroonaviiruse põhjustatud üleilmset eriolukorda, mida tuleks käsitada olulise õppetunnina, näiteks peaksid riigid ja Euroopa Liit olema tulevikus paremini valmistunud mastaapseteks kriisideks. Samuti puudutatakse hartas ÜRO säästva arengu eesmärke.

Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitmeetapiline protsess. Ettevalmistustega alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbi viidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aastal algas põhjalikum töö, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiini olukorras ja kaugõppe tingimustes.

Väärtused, põhimõtted ja ootused

Harta on ingliskeelne ning koosneb kolmest osast. Preambulis tutvustatakse põgusalt projekti ja harta koostamise loogikat. Seal on kirjas ka 15 väärtust, mis on aluseks harta teisele osale. Väärtustena on välja toodud loodusressursside jätkusuutlik kasutamine, tõese teadusliku informatsiooni kättesaadavus keskkonnaprobleemide teemal, keskkonnaalane haridus, igaühe isiklik vastutus keskkonna säilimisel, inimeste tervis, liikide heaolu, looduslik mitmekülgsus, koostöö ja kodanikualgatus keskkonnaprobleemide lahendamisel, jäätmete optimeerimine, roheline elustiil, rohelinnad ja ökokogukonnad, taastuvenergia, keskkonnasõbralik arhitektuur, tulevaste põlvkondade tervis ja heaolu ning kliimamuutustega arvestamine.

Harta teises osas tuuakse välja preambulis mainitud väärtustest tulenevad 14 juhtpõhimõtet. Neist lähtuvalt on kolmandas osas kirjas projektipartnerite ootused Euroopa Liidule ning välja toodud sammud, millega Euroopa Liit peaks jätkama või alustama.

Eesmärgiks keskkonnateadlikkus

Projekti eesmärk on tõsta partnerkoolide ja nende kogukondade keskkonnateadlikkust ja rakendada keskkonnasäästlikke käitumismustreid. Projektis osalevad õpilased on kahe kooliaasta jooksul olnud rahvusvahelistel projektikohtumistel partnerriikides, kus on läbi viidud arhitektuuri- ja keskkonnategevusi ning tehtud konkreetseid ettepanekuid kohalikule omavalitsusele linnaruumi jätkusuutlikumaks muutmiseks.

Näiteks tegid PÜ õpilased arhitektuuriõpetaja Marika Ristmäe juhendamisel ettepanekuid ja makette koolimaja ees asuva arhitekt Olev Siinmaa nimelise pargi parendamiseks. Valmisid keskkonnasäästlikkusele kutsuvad videod ning voldikuid ja võeti osa vabatahtlikust tegevusest keskkonna heaks. Samuti osalesid PÜ noored „Teeme ära!“ talgupäeval ja maailmakoristuspäeval, käisid teistes kohalikes koolides pidamas keskkonnasäästliku eluviisi loenguid ning töötasid välja ökoloogiliste tulevikumajade mudeleid.

Projekti ning hartaga saab tutvuda kooli kodulehel https://yhis.parnu.ee/oppetoo/rahvusvahelised-projektid.

---

Euroopa keskkonnateadliku kodaniku harta 14 juhtpõhimõtet

• Keskkonda kahjustavaid tegevusi tuleb ennetada.
• Meedias avaldatav kliimamuutusi käsitlev informatsioon peab olema teaduslikult tõendatud ja tõene.
• Teadlik hoolimine keskkonnast algab haridusega.
• Igaühel meist on vastutus keskkonna ees.
• Inimeste tervist või eri liikide heaolu kahjustavaid tegevusi tuleb vältida. Iga riik peab olema valmis suurteks inimeste elu ning tervist ohustavateks kriisideks.
• Inimtegevust, mis võib viia loodusliku mitmekesisuse vähenemisele ja olla ohuks ökosüsteemi jätkusuutlikkusele, tuleb ennetada, vältida või vähendada.
• Inimesed, organisatsioonid, kodanikuühendused ja riigid terves maailmas peaksid tegema koostööd, et hoida planeeti puhtana.
• Jäätmekäitlus tuleb korraldada paremini ümber viisil, et see ei kahjustaks keskkonda.
• Keskkonnahoid eeldab keskkonnasõbralikke harjumusi.
• Rohelinnade põhimõtete rakendamisel tuleks parendada olemasolevaid rohealasid uute loomise asemel.
• Taastuvenergiate kasutamisel tuleks teha suuremat koostööd nii individuaalsel kui avalikul tasandil.
• Noorte arvamust tuleb kuulata ja arvestada ka keskkonnateemade osas.
• Kliimamuutusi tuleb tõsiselt võtta.

Sammud, millega Euroopa Liit peaks jätkama või alustama

• Ettevõtted ei tohiks majandusliku kasu nimel raisata loodusressursse.
• Euroopa Liit võiks luua ametliku veebilehe, mis sisaldaks ainult teaduslikult tõestatud informatsiooni keskkonnaga seonduva temaatika kohta.
• Pidada silmas ÜRO 17 jätkusuutliku arengu eesmärki.
• Koolides tuleks õpetada keskkonnahoiualaseid kursusi, tõstmaks teadlikkust igaühe vastutusest kliimamuutuste pidurdamisel.
• Vaadata üle põllumajandust reguleerivad direktiivid ning viia need paremasse kooskõlla eri piirkondade looduslike eripäradega.
• Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon, tervise- ja toiduamet peaksid sõnastama ühised eesmärgid ja leidma vahendid suurte kriisidega hakkamasaamiseks.
• Ohustatud ökosüsteemid peavad olema igasuguste tegevuste esimeseks prioriteediks.
• Euroopa Liit peaks osa rahastusest ümber suunama oma kodanike kaasatuse ja kogukondade initsiatiivi tõstmiseks jätkusuutliku arengu eesmärke silmas pidades.
• Asulatesse tuleks prügikaste paigaldada iga 200, linnadesse iga 100 meetri järel.
• Tuleb uurida põhjalikumalt tootmisega seotud tegevuste mõju ja selgitada välja mittehädavajalikud tööstustegevused, seda eriti märtsis-aprillis 2020 aset leidnud ülemaailmset eriolukorda silmas pidades.
• Euroopa Liidu strateegiate kaudu tuleb julgustada kohalikul tasandil otsustajaid taastuvenergiate kasutamisvõimaluste leidmiseks.
• Edendada ja arendada jätkusuutlikke iseehitusprojekte, jagades võrgustike kaudu kogemusi.
• Edendada ja arendada Euroopa Liidus asuvate linnade ehitusprojekte, korraldamaks linnaruumi tõhusamalt ümber.
• Kutsuda ja kaasata Euroopa Liidu noori esindajaid kõikidele parlamendisessioonidele.