Foto kooli ehitamise ajast. Häädemeeste keskkooli logo. Siseõu oli plaanitud soojal ajal söömiskohaks. Aulas-söögisaalis tehti renoveerimise käigus lagi madalamaks. Selliseid šarže joonistas Mart Port kooliajal oma õpetajatest. Õpilased tegid Eestile 100. sünnipäevaks kingituse – mitmes tehnikas lapiteki, kus igal klass meisterdas oma ruuduosa. See kaunistab nüüd kooli aulat.
10.–13. septembrini toimunud muinsuskaitsepäevade teema oli „Kool ja haridus“. Huvilistele oli avatud 1964. aastal ehitatud Häädemeeste keskkool, mille autorid on tunnustatud arhitektid Mart Port ja Allan Murdmaa. Koolimajas oli fotonäitus Mart Pordi loomingust ja tegevusest.
Kuigi koroonaviiruse taasleviku ohu tõttu oli nii kooli kodulehel kui ka peauksel külalistele soovitus siseneda majja vaid äärmisel vajadusel, võttis direktor Aule Kink ajakirjaniku vastu ja tutvustas näitust ning koolimaja.
Kui 1960-ndatel kujundati ümber kogu haridussüsteem, siis sellega seoses töötati välja koolimajade tüüpprojektid, mis lähtusid normidest. Häädemeestele projekteeriti 14 klassikomplektiga 536 õpilaskohaga keskkoolihoone. See jäi ainukordseks, sest osutus sellisel kujul liiga kulukaks ning projekti nuditi hiljem. Häädemeeste koolimajaga sarnase projekti järgi on kerkinud vaid üks kool Mustamäel, s.o Tallinna Mustamäe gümnaasium. Häädemeeste koolihoone oli esimene, mis püstitati uue tüüpprojekti järgi.
Koolimajas võis vaid imestada, kuhu kavatses arhitekt mahutada 536 õpilast. Selgust sai projekti uurides: hoone üks osa jäi püstitamata ja see, mis valmis ehitati, polegi mõeldav nii suurele laste hulgale. Kuid valmis sai kõik vajalik: klassiruumid, söögisaal-aula, võimla ja valgusküllased koridorid.
„Tolle ajastu kohta oli hoone väga edev,“ sõnas direktor majas ringkäigul. Palju on klaasseinu, söögisaali juurest on avanenud uks muruga kaetud sisehoovi, mis mõeldud ilusate ilmadega õues söömiseks. Seal küll ei sööda, kuid kevaditi peetakse aktusi.
2004. aastal valmis juurdeehitisena spordikeskus, sinnamaani saadi hakkama väikese võimlaga. Koolimaja renoveeriti samal aastal, ent suures plaanis on see selline, nagu projekteeritud – siseõue kahes küljes vastamisi koridorid, vastakuti asetsevad hoone kõrgemad osad, kus klassiruumid ja teisel pool söögisaal-aula ning võimla. Arhitektid, kellega Kink on koolimajast rääkinud, on tolle aja projekti väga kiitnud. See tundub modernne praegugi.
Uues majas hakkas õppima paarsada last. Enne selle valmimist asus kool viies hoones mööda Häädemeestet laiali. Uue maja valmides loodi keskkool, varasemas põhikoolis oli õpilasi veidi alla paarisaja.
1960-ndate algul planeeriti nelja-viit tüüpi koolimaju, mis pidid hakkama kerkima üle Eesti. Miks Häädemeestele nii suure õpilaste arvuga koolihoonet vajati, ei ole teada. Võib-olla mõeldi suurelt ja kaugele ette. Kas arhitekt uut tüüpi koolimaja kavandades ka Häädemeeste peale mõtles, selle kohta vaikib ajalugu samuti.
Häädemeeste keskkoolis õpib tänavu 169 last. Rekordaasta oli 1986, kui oli 452 õpilast. Kuidas nad ära mahtusid, on väike mõistatus. Koolihoone on sobilik 200 õpilasele ja direktori sõnul ongi see ideaalne kooli suurus.
1922. aastal Pärnus sündinud Mart Port oli Häädemeeste juurtega, tema matemaatikaõpetajast ema Marta sündis ja elas Iklas. „Mart Port käis lapsepõlves väga palju siinkandis ja tema lapsed käisid siin pioneerilaagris,“ rääkis Kink, kelle sõnul oli Port mitte ainult andekas, vaid legendaarne arhitekt. Kui tutvuda lähemalt kogu tema loominguga, võib selle mõttega nõustuda.
Näitus avardaski ettekujutust nimeka arhitekti töödest. Ta ei piirdunud kaugeltki ainult koolimajadega, vaid projekteeris eramuid, suvilaid, tööstushooneid, mälestusmärke jm ning planeeris Tallinna uusi linnaosi. Mart Porti võib nimetada ajastute arhitektiks, sest ta alustas 1950-ndatel, kui valitsesid stalinistlikud arhitektuurikaanonid. Pordi tipptööks võib pidada Viru hotelli.
Muinsuskaitsepäevade raames
Elamuspedagoogikal põhinev muuseumitund „Tsaariaegne koolipäev“ viis huvilised ajas tagasi 19.–20. sajandi vahetuse kooli. Rävala puiesteel asuva pedagoogika arhiivmuuseumi direktori Veronika Variku juhendamisel mängiti läbi toonase õpilase koolipäev, kirjutati krihvliga tahvlile ning hanesulega, loeti gooti kirjas tekste ja rehkendati arvelauaga. Tunni lõppedes sai soovi korral uudistada-muljetada ka 1970.–1980. aastate klassiruumis.
Lisa kommentaar