Kultuurikomisjonis toimunud arutelude ja ärakuulamiste järel on tekkinud üsna selge muster teemadest, mida on korduvalt tõstatanud aruteludes osalejad.

Lisaks on oluliste fookusteemade kõrval tulnud ilmsiks kunagiste poliitiliste otsuste tagajärjed, mis ei ole oma eesmärki nii hästi täitnud, kui see ilmselt alguses plaanis oli – jutt käib kaasavast haridusest.

Peamised sõlmkohad lasuvad erinevas sõnastuses kolmes põhilises murekohas. Need on töötasu, töökoormus, tugi-/motivatsioonipakett. Õpetajatöö tervikmudelina ei tööta, kui üks oluline osa mudelist on jäetud tähelepanuta. Me ei keskendu siinkohal ainult uutele potentsiaalsetele õpetajatele, vaid ka neile, kes juba on haridussüsteemi tugialused ning tihtipeale oma töös keerukas olukorras.

Töökoormus, sisu ja töö maht koos töötingimustega on õpetajaameti atraktiivsuse otsene mõjutaja. Lisaks on tänapäeval ülimalt oluline aspekt õpetaja vaimse ja füüsilise tervise heaolu ning läbipõlemise vältimine. 16 tundi nädalas, nüüdisaegsed töövahendid, karjäärivõimalused, alates roteeruvatest töökohtadest, töötasu tõstmise võimaluste ja kuni õppematerjalide kättesaadavuseni välja. Olulised on ka töökeskkond ning täiendkoolituse võimalused.

Ärakuulamiste jooksul selgines ka teadmine, et huvi õpetajakoolituse õppekavade vastu on kasvanud. Samas aga tõdesime, et pikk tee on veel minna paindlikumate õppevõimaluste loomiseks. Oluline on seda teha just võimalikult laiale huviliste ringile ja kaasates ka neid õppivaid õpetajaid, kes on samal ajal juba kooli tööle asunud.

Uueks huvitavaks ettepanekuks kujunes õpetamishuvi keskne juhtimine, mis koondaks enda alla õpetajaameti analüüse, koostööd ja kaasamist ning populariseerimist, ja seda riikliku prioriteedina.

Olen veendunud, et õpetajate järelkasvu teemaline arutelu on meie komisjonis üks tähtsamatest ja sisukamatest, mis toimub fraktsiooniüleselt, kuna mõistame olukorra tõsidust.

Meil on kavas kogu see mahukas, kokku kogutud ja läbitöötatud materjalihulk suunata kontsentreeritult riigikogu suurde saali olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks koos külalisesinejatega 19. novembril. Loodetavasti on kultuurikomisjoni algatus väärt, et see valitsusele ettepanekutena edasi esitada.