Õpetajatena saame oma õpilastele selgitada vajadust laiapindse küberkaitse järele. Saame jagada selgitusi, kuidas mõista digiühiskonna toimimist.
Jälgides pidevalt küberkaitsega seotud uudiseid, näeb iga päev, kuidas tungitakse (häkitakse) asutuste veebilehtedele, tuntud inimeste kontodele jne. Peavoolumeediasse jõuavad sellest vaid üksikud teated, mis puudutavad suuremat turvaviga või väga tundlike andmete leket.
Laiapindne küberkaitse tähendab küberhügieeni hoidmist kõigi Eesti elanike igapäevaelus. Mida parem on Eestis elavate inimeste küberhügieen, seda tugevam ja kaitstum on riik tervikuna. Ükski endast ja kaasinimestest hooliv kodanik ei soovi, et meditsiiniteenused küberrünnaku alla satuksid. Samas võib seda põhjustada tavakodaniku internetiühendusega seade, kui see häkkeri mõjuvalda satub.
Mida paremini oskab inimene enda andmeid kaitsta, seda vähem tuleb tegelda tagajärgedega. Võtame näiteks olukorra, kus inimene on kaotanud pangakaardi ja selle pahatahtlik leidja asub veebipoest sisseoste tegema. Selle probleemiga võib lõpuks tegelda mitmeid inimesi: kahjukannataja, veebipoe omanik, kaardi sulgemiseks telefonile vastav pangatöötaja, politseinikud, pangas uut kaarti vormistav töötaja ja postiljon, kes uue kaardi omanikule toimetab.
Lisame sinna veel kindlustaja, kelle juures kahjukannataja vara kindlustatud oli, ja saame juba õige mitu inimest, kes kõik võiksid selle asemel panustada oma aega märksa olulisemasse tegevusse.
Jakob Westholmi gümnaasiumi riigikaitse suuna õpilastele räägitakse gümnaasiumiastme 11. klassis küberkaitsekursustel küberkaitse olulisusest, sellest, kuidas ühiskonnas toimuv mõjutab küberkaitse arengut.
Digimaailm areneb pöörase kiirusega ja esitab noortele aina uusi väljakutseid. Koos õppides ja õpetades arutatakse, kuidas Eesti riiki kaitsev inimene saab toetada küberkaitset. Suundub ju iga õpilane tulevikus oma töökohale, kus tal võib avaneda võimalus toetada mõne digitaalse arenguga seotud projekti turvalisuse tagamist või peab ta otsustama oma ettevõttes küberkaitse arengusuundi.
Samas ei suuda ainult küberkaitsele pühendunud õpetaja anda üksi kogu Eesti elanikkonnale infot, kuidas enda ja lähedaste andmete turvalisust tagada. Eesti inimesed peaksid mõistma oma andmete turvamise vajadust ja võimalust laiemalt, kui seda pakub ametkondlik või üksikutes koolides õpetatav küberkaitse. Laiapindse küberkaitse tagamiseks tuleb kaasata ühiskonna iga liiget.
Õpetajatena saame oma õpilastele selgitada vajadust laiapindse küberkaitse järele. Saame selgitada, kuidas mõista digiühiskonna toimimist. Meist igaüks saab sellele kaasa aidata, olgu siis riigi, eraettevõtja või eraisiku tasandil.
Õpilastest, keda meie täna õpetame, saavad meie digiteeruva ühiskonna kaitsjad ja hoidjad. Nendest kasvavad tulevased seadusandluse loojad ja meie digiturvalisust mõjutavate süsteemide arendajad.
Head Eesti õpetajad! Kutsun teid üles lõimima oma õpetusse kübekesi küberkaitsest. Kui meist igaüks põimib oma õpetusse kas või paar mõtet sel teemal, saab meie ühiskond jätkusuutlikumal viisil teadlikuks küberkaitse olulisusest.
Artikli kirjutamisele aitasid kaasa Jakob Westholmi gümnaasiumi õpetajad ning Kaitseliidu ja Tallinna linnavalitsuse töötajad.
Lisaks on õpetajatel võimalik leida küberkaitse teemal mõtteid veebist:
Lisa kommentaar