Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Alleaa

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
262 vaatamist

Eesti rahvalauludes korduvad ikka ja jälle mingi erilise tähenduseta või siis üsna hägusa tähendusega helletuste moodi sõnad: „alleaa“, „kadriko“, „kaske“, „leelo“ ja nii edasi. Enamasti korratakse neid refräänina iga värsi või salmi järel: „Kui mina olin väiksekene, alleaa, alleaa, / kasvasin ma kannikene, alleaa, alleaa“; „Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske. / Sest saab nobe neiukene, kaske, kaske“ …

Näidetestki on aru saada, et nende niinimetatud refräänsõnade tähendus, mõte või sõnum ei ole kuigi oluline – ja vaevalt laulja sellega oma pead vaevabki. Sisu sobivusest tähtsam on vormi sobivus – see, kuidas sõna harmoneerub laulu rütmi, tempo, meloodia, üldise kõlaga. Sama tähtis võib olla refräänsõna kordumisest johtuv kaasahaaravus, hüpnootilisus, koguni teatav maagiline vägi. Sarnaselt, kordamise teel saavad oma väe tähenduselt tihtipeale sama hämarad nõidumissõnad ning kõikvõimalikud religioossed mantrad ja vormelid („abrakadabra“, „hookuspookus“, „simsalabim“, „kivirünta-punta-änta“, „Hare Krishna Hare Krishna Krishna Krishna Hare Hare“, „Issand, halasta. Issand, halasta. Kristus, halasta. Kristus, halasta“).

Mõne sellise refräänsõna päritolu ja tähenduse ümber keerleb põnevaid müüte, millest nii mõndagi on hõlbus ümber lükata. Näiteks „alleaa“, räägitakse, tuleb August Alle nimest; luuletaja tavatsenud end tutvustada sõnadega „Tere, mina olen Alle A“, ja sellest „Alle A-st“ kasvanudki välja „alleaa“. Ent juba põgus pilk folkloorsele ainesele kinnitab, et karjaste helletusena (või alletusena) oli „alleaa“ olemas varem kui Alle. Näiteks on kaks aastat enne luuletaja sündi, 1888. aastal, Saarde kihelkonnas kirja pandud helletus „Kari siia, kari sinna, alleaa, alleaa!“.

Nii et küllap oli ikka vastupidi: „alleaa“ mitte ei järgnenud „Alle A-le“, vaid eelnes sellele; luuletaja leidis olevat vaimuka tutvustada end nimekujuga „Alle A“, sest see sarnanes juba olemasoleva sõnaga „alleaa“. Sõna ise aga sündis just karjaste helletusena – metsas hästi vastu kajava meeleoluväljendusena ja sidepidamisvahendina – ning levis nende suust ka rahvaloomingusse.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht