• 

• 

• 

Valga Jaanikese kooli 45. sünnipäeva külalised said heita pilgu kooli argipäeva teatri Must Kast etendatud jutustus-laulu „Seitse õppetundi hoolijale soft beat-poetry stiilis“ kaudu. 

Etendus oli lavastaja Jaanika Tammaru poeetiline tõlgendus Tartu Ülikooli üliõpilase Annika Kutti kirjast, kes viibis Jaanikese koolis töövarjuna ja jagas hiljem oma muljeid õpetaja Jüri Freimanisele.

„Kiri oli nii ehe, et seda lugedes jäi mul hing ilust kinni. Tuli idee see kiri kooli 45. aastapäevaks lavastada,“ rääkis kooli direktor Jaanika Käst. „Kogu lavastus oligi meie töös ette tulevaid rõõme ja muresid täis. Ka kooli sünnipäevale tulnud minister Liina Kersna sai ainulaadse kogemuse, rääkisime talle nii rõõmudest kui muredest, seekord lavastuse kaudu.“

Minister andis üle tänukirjad ja kinkis koolile Eesti lipu, kingikarbile oli kirjutatud „Lipud, mis teevad ajalugu“.  

Oma sõnavõtus rõhutas Kersna kooli motot, mis ütleb, et kõigile tuleb anda võimalus õnnestuda. Aga see saab juhtuda vaid piire nihutades, ning selles koolis seda iga päev tehaksegi – nihutatakse kannatlikkuse, armastuse, pühendumuse, hoolivuse ja arengu piire. 

„On märgiline, et just Jaanikese kool sai 2020. aastal esimese Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinna,“ märkis Kersna. Kogu koolipere teeb tööd südamega, ainult nii on võimalik õnnestuda ja kooli 42 last saavad tunda oma õnnestumistest rõõmu.“
Minister tõi välja ka õpetajate tänamise olulisuse − et koolipere on võtnud aja olla koos, mõelda koos minevikule, igapäevatööle ja tulevikule, rääkida üksteisega.

„See pidu oligi meie meeskonnale kingitus südamega tehtud töö eest, aga ühtlasi võimalus mõtiskleda oma töö väärtuse üle,“ sõnas direktor Jaanika Käst.

Liina Kersna külastas samal päeval ka teist erivajadustega laste kooli, Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskust. Hariduskolleegiumis õpivad 12–17-aastased suure abivajadusega psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega lapsed põhikooli riikliku õppekava ja lihtsustatud õppekava alusel nii eesti kui vene keeles kahes õppekohas: Emajõe ja Valgejõe õppekeskustes.

Visiidi käigus Emajõe õppekeskusesse veendus minister, et hariduskolleegium suudab aidata noori, kes eri põhjustel on kinnisesse õppeasutusse sattunud. Ka kõige nõrgematele antakse võimalus õppida, taastuda ja valmistatakse neid ette tavaellu naasma.

Liina Kersna vestles nii koolitöötajate kui õpilastega. Noorte sõnul on nad kooliga rahul ja tunnetavad, et neid toetatakse, mõistetakse, pakutakse tuge õppimises. Olemas on vaba aja veetmise võimalused, rõõmu pakub meeldiv ja kaasaegne elukeskkond.  

Õpetajad ja tugispetsialistid tõid välja, et lisaks õpilastega tegelemisele tuleb tegutseda selle nimel, et noor oleks oodatud tagasi oma kogukonda ning toetus seal jätkuks. Tehakse koostööd noorte lähedaste, kodukooli ja kohaliku omavalitsusega, kust noor pärit on. Koolil on oluline roll ka selles, et kuritegevuse tase ühiskonnas on langemas – väga suurt tähelepanu pööratakse ennetusele, noored aidatakse tagasi tavaellu ning paljud neist ei jätka kuritegelikul teel. Koolis tegeletakse vajadusel individuaalselt kõigiga, kedagi ei mõisteta hukka, vaid leitakse ühiselt lahendus, kuidas edasi minna, ja antakse uus võimalus.

Minister tõdes, et teda jäi kohtumisest saatma mõte: „Uus päev, uus võimalus! Kunagi ei tohi lootust kaotada. Kellegi suhtes. Eriti noore inimese suhtes. Hoiame seda meeles. Eelkõige meie, kel on olnud privileeg olla oma elus hoitud ja armastatud.“