8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?
Õpetajate Lehe küsimustele vastab Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli aianduse, aiakujunduse ja majanduse õpetaja Reti Randoja-Muts, kes valiti 2013. aasta kutseõpetajaks.
Kas ja kuidas on see tiitel muutnud teie töist elu?
Kui võrrelda varasemate ja hilisemate tunnustustega, siis olgem ausad – see oli esiti ehmatav. Tol ajal tundus, et sain selle liiga vara – traditsiooniliselt saavad sellise tunnustuse osaliseks need kõige väärikamad, kel erialast staaži juba üle 50 aasta. Hooti see isegi vaevas mind.
Praeguseks olen endaga rahu teinud ja leian, et meeldiv tunnustus tuli õigel ajal, mul oli seda vaja ja olen selle eest südamest tänulik. Kõigele lisaks olen taas kord saanud kindlust, et kutsekool ja meie kutseõpetajatena oleme ühiskonnale olulised. Alati sünnib südames selline kirjeldamatu eriline tunne, kui keegi kolleegidest Joosepiga pärjatakse. Kutseõppe maine ei ole küll halb, aga ammu juurdunud suhtumine, et kes gümnaasiumi ei pääse, on sunnitud kutsekooli minema, on meie ühiskonnas visa kaduma. Tegelikult on kutseõpe suurepärane praktilise õppe võimalus, et omandada eriala.
Kutseõpetajaid on vaja tunnustada. Meie kutseõpetajatena hoiame ka erialasid elavana, arendades neid eelkõige praktiliste õpetamismeetodite kaudu. Meie pühendumise, uudishimu ja teadmiste ning oskuste jagamise soov annab õpilastele, tulevastele kolleegidele võimaluse. Seega, õpilaste tunnustuse kõrval on Joosepi saamine olulisuselt teisel kohal. Aga mis seal salata, õiges kontekstis on ikka uhke tunne küll.
Mis on praegu teoksil?
Äsja, 2021. aasta lõpus avati Olustveres aednikumaja (1867) vanadele müüridele ehitatud aiamaja, kus on õpetamise korraldamiseks parimal moel sisustatud klassiruum ja kasvuhoone. Ja et uue majaga kaasnevad alati ootused ja lootused, on minulgi palju mõtteid ja sihte ning uut energiat aianduse vallas tegutsemiseks. Sügisel, mil maja oli veel valmimisjärgus ja põllupraktikumide kõrvalt oli aega, rajasime koos õpilastega aiamajale iluaia. Kevadel jätkame dekoratiivse tarbeaia loomisega.
Praegu veel vaikselt, aga toimetame juba ka toataimede paljundamisega ja esimesed ilutaimed on uues kasvuhoones külvatud. Plaanid on suured. Veebruari lõpus saabuvad spetsiaalsed taimede ettekasvatuslauad, et saaksime taimede kasvatustehnoloogiaid praktiseerida. Eesmärk on uusimate materjalide ja tehnoloogiatega sinasõber olla.
Koos õpilastega praktiseerimine, katsetamine ja avastamine annab väga palju häid emotsioone. Õnneks on tänapäeval enamik õpilasi avatud, julgevad oma mõtteid välja öelda, neid argumenteerida, oma kogemusi jagada. Koos õppimine on ikka parim viis eriala omandada.
Vähem oluline ei ole majanduse ja ettevõtluse õpetamine, mida saab suurepäraselt aianduse, põllumajanduse, maaturismimajandusega integreerida. Nimelt olen mitmel aastal osalenud Junior Achievement Eesti programmi majandus- ja ettevõtlusõpet toetavatel koolitustel. See on selline teistmoodi avatud süsteem, mis vaatab õpetamise eesmärke seades julgelt kogu maailma poole. Nende jaoks ei ole piire, et seda või teist ei ole võimalik Eesti koolis ellu rakendada. Nende jaoks on esmatähtis leida lahendus, ja see on just see, mida ma koolitustelt otsin. Soovitan kõigile majanduse ja ettevõtluse õpetamisega tegelevatele õpetajatele JA Eesti pakutavaid võimalusi õpetamise õppimiseks ära kasutada. Sealt õpitud metoodikate rakendamine ja enda entusiasm tundides aitavad õpilastele arendavat õppimiskeskkonda luua.
Iga õpilane saab nende metoodika järgi õppides õpilasfirma käivitamise, majandamise ja lõpetamise kogemuse. On vaja uskuda ja usaldada oma õpilasi. Koostöös sünnivad ägedad tooted ja teenused ning jääb aega õppimist nautida.
Kui palju olete õppematerjale avaldanud?
„Peenar Sinu aias – kujundamise põhimõtted, näidispeenrad, taimesoovitused“ oli mu esimene õpik, mis sai õpilaste hulgas ruttu populaarseks. Selle ilmumine ja kasutuselevõtt oli kasulik nii õpilastele kui mulle. Mina sain oma värvus- ja kompositsiooniõpetuse ainega seotud mõtteid ekstraheerida ja vormi valada ning õpilased praktikumides vestlustes aktiivsemalt osaleda, sest konspekt oli raamatuna olemas. Sellele järgnes „Peenar Sinu aias – mahamärkimine, rajamine, hooldus“, mis vormistas peenarde rajamise ja hooldamisega seotu. Kolmas üllitis on „Lilled anumas ja amplis. Konteinerhaljastuse põhitõed“. Seni viimane õpik on „Väikeaia kujundamine“. Materjal on koos ka viienda õpiku loomiseks, kuid enne munemist ei ole arukas kaagutada.
Distantsõppega seoses on olnud vaja luua palju digimaterjale, mida teen pea iga päev, et olla vajadusel valmis. Digiõpe on hea võimalus ka neile õpilastele, kes eri põhjustel peavad aktiivsest õppetööst eemal viibima. Usun, et parim õpetamise metoodika sünnib küll kontaktõppes, aga paindlikkus on ju meie ajastu märk. On isegi keeruline kujutada ette õpetajat, kel ei ole tagataskus digimaterjale. Ja erinevalt kivisse raiutud õpikust on digimaterjale võimalik täiendada.
Millest unistate?
Esimese hooga ei julge välja öeldagi, sest ma ei oska oma unistusi tähtsuse järjekorras reastada. Aga hästi üldise unistuse julgen küll sõnastada: unistan, et kõikidel õpetajatel jaguks särtsu oma tööd hingega teha. Kui sa õpetajana astud lavale, siis peab su edastatu olema kullaprooviga, sest vähemast ei ole kellelgi kasu.
Lisa kommentaar