Kõik, kes on lasteaias käinud või oma laste kaudu lasteaiaga kokku puutunud, teavad, et kunstitegevustel on seal suur osa. Kusjuures seda suurem, mida olulisem kunst õpetaja enda jaoks on. Pirita Lasteaia Meelespea rühma õpetaja Ilona Lillemägi, kes on ise kunstniku taustaga, lõimib kunsti kõigi tegevustega ning on nakatanud kunstipisikuga ka oma rühma nelja-aastased tüdrukud ja poisid.

Päev rühmas algabki nii, et kui lapsed hommikul tulevad, võivad nad kohe hakata joonistama ja meisterdama, räägib õpetaja Ilona Lillemägi. „Värvipliiatsid, paberid, käärid, liimid, plastiliin on kogu aeg laual käepärast, me ise kutsumegi seda vaba kunsti lauaks. Ka vabal ajal on laste üks lemmiktegevus joonistada, meisterdada, pilte välja lõigata ja paberile kleepida. Kõiki muidki tegevusi – matemaatikat, eesti keelt, looduse ja keskkonna teemat – saab kunstiga siduda. Eelmisel nädalal joonistasime ja maalisime liblikaid. Lisaks loetlesime neid, vaatasime, millise kujuga nad on, kirjeldasime nende tiibade värve ja mustreid ning rääkisime sellest, kuidas munadest kooruvad röövikud, kellest omakorda saavad liblikad. Ka tammetõrud, käbid ja kastanimunad on rühmas riiulis kogu aeg olemas. Neist teevad lapsed mitte ainult põnevaid kujundeid, vaid ka tähti ja numbreid. Küsingi siis, mitut tõru või käbi keegi kasutas. Nii saab õppida matemaatikat, loendada, liita, lahutada. Teeme ka tekstülesandeid: Triinul on kolm ja Taavil kaks tõru, mitu tõru on kokku? Kõike, mida õpime, õpime mängu kaudu ja nii, et ikka nalja ka saaks!“

Palju põnevaid tehnikaid 

Õpetaja Ilona räägib, et mõnikord jagab ta lastele paberid ja värvid kätte, ütleb, mida joonistada ega sekku kordagi. „Kui tahan neile mingit tehnikat õpetada, teen nendega koos ja joonistan töö etapi kaupa tahvlile ette. Mõnda asja on kõige parem joonistada natuurist. Kui joonistasime lumikellukest, oli igaühel päris lumikelluke eeskujuks ees. Laps sai üle lugeda, mitu sakki kellukesel täpselt on, ja vaadata, kuidas õis varre külge kinnitub. Kui maalime puu- või juurvilju, on need alati vaagnaga laual, et neid saaks kätte võtta ja katsuda. Üks poiss võttiski vaagnalt õuna, pani selle paberile, joonistas piirjooned ümber, ja oligi õun valmis! Aga miks mitte, see oli temast väga nutikas!

Kuna mulle endale meeldib väga abstraktne kunst, oleme ka lastega abstraktseid pilte teinud. See arendab loovust. Üks ülesanne oli selline, et palusin neil joonlauaga paberile jooni tõmmata: ülalt alla, vasakult paremale, diagonaalis, risti ja rästi. Joonistasin tahvlile samasuguse A4 paberilehe, nagu neil ees oli, ja näitasin, kuidas joonlauda hoida ning jooni tõmmata. Pärast värvisid lapsed kõik tekkinud väikesed ruudud, kolmnurgad ja kujundid eri värvi ja välja tulid põnevad pildid. Seekord kasutasime joonte tõmbamiseks joonlauda, aga oleme ka vaba käega kujundeid või laineid teinud. Samasuguse kujunditest koosneva töö saab teha värvilistest paberitest.

Väga meeldib lastele guaššide ja akvarellidega maalida. Akvarellidega maalides võib võtta lihtsalt pintsliga pisut vett ja värvi, aga huvitavam on tulemus siis, kui teha paber enne märjaks. Märjal pinnal lähevad värvid laiali, moodustavad ringe ja värvilaike, toonid segunevad ja ühinevad omavahel. 

Vahva tehnika on monotüüpia. Selleks tuleb värv pintsliga klaasi peale kanda ning siis vajutada sellele paber. Tulemuseks on pilt, mis näeb välja nagu graafika. Mida paksemalt värvi panna, seda rohkem tõmmiseid teha saab. Samamoodi on lehetrükiga. Tuleb võtta puuleht niipidi kätte, et sooned on pealpool, katta see värviga ja seejärel suruda vastu paberit. Kõige paremini tulevad harilikult välja teine ja kolmas trükk, kus lehe sooned ja faktuur on hästi näha. 

Koos õpetaja Maarja Kauriga teeme palju kunsti ja meisterdamist ka taaskasutuse põhimõttel. Mõtleme iga asja puhul, milleks seda kasutada saab – käiku lähevad igat sorti pakendid, jäätisepulgad, paberkotid jne. Ka vanemad on lasteaeda meisterdamiseks igasuguseid huvitavaid asju toonud. Lasteaia õppejuht Helina Aaboja on kaasanud lasteaeda huvitavatesse projektidesse, kus lapsed saavad oma oskusi näidata.“

Kunsti saab teha ka looduses

„Kuna meie lasteaed asub Pirital looduse keskel, on õuesõppel väga oluline koht. Tihti teeme looduskunsti. Mõnikord võtame metsa või mere äärde minnes kunstitarbed kaasa ja joonistame või maalimegi looduses. Teinekord korjame looduslikke materjale kohapealt, teeme oma meisterdused valmis, pildistame üles ja jätamegi need metsa või randa.

Merivälja muuli juures, kus on hästi ümarad ja siledad kivid, on tore kiviskulptuure ehitada. Seal käivad paljud teisedki kividest kujusid tegemas, eks eeskuju nakatab. Oleme ka kividele maalinud ning puujuurikatest sitikaid, putukaid ja loomi meisterdanud. 

Iga aastaaeg pakub kunsti tegemiseks isemoodi võimalusi. Sel talvel proovisime näiteks lume peale maalida. Teeme palju projektõpet ja tahtsime katsetada, mis lumega soojas toas juhtub. Tõime õuest kandikutega lund tuppa ja lapsed värvisid selle ära. Seejärel lasime lumel ära sulada ja valasime selle vedela värvilise segu topsidesse, panime igasse topsi ka nöörijupi, viisime topsid õue ja lasime veel uuesti ära külmuda. Nii saime ilusad värvilised jäävitraažid, mille sai puude külge riputada.

Hästi põnev töö oli jääaeg. Iga laps valis endale pisikese plastmasslooma ja pani selle veega täidetud topsi. Kui vesi õues topside sees ära külmus, kumasid kristalsete jääkuubikute seest läbi loomad. Arutasime, et just nii võiski jääaeg välja näha. 

Oleme lastega ka kommikunsti proovinud. Võtsime tühja kommikarbi, kus on iga kommi jaoks oma koht, ning lapsed voolisid plastiliinist samasugused kommid. Need tulid nii sarnased, et kohe ei saanudki keegi pettusest aru!

Lastele meeldib ühistöid teha. Ükskord joonistasid nad suure puu, tegid sellele lehetrüki tehnikas lehed külge ning liimisid pildile lilli, linde, liblikaid. Teine kord maalisid suurele tapeedirullile mere ja taeva. Lõikasin merele sisse taskud, kuhu panime ujuma laste joonistatud ja välja lõigatud kalad.

Õpetaja jaoks on muidugi suur kunst 24 last korraga tööle panna ja neid juhendada. Selleks peab eelnevalt kõik väga läbi mõtlema ja ette valmistama, et töö laabuks ja kõik jõuaksid oma pildi valmis teha. Suureks abiks on meie rühma õpetaja abi Pille Sild.“

Kuidas arendada loovust ja fantaasiat

„Kui lasta lapsel iga päev katsetada, avastada, kunsti teha ja meisterdada, arenevad ka loovus ja fantaasia. Head mõtted tulevadki midagi tehes, ja mida rohkem teha, seda paremaks lähevad oskused,“ usub õpetaja Ilona. „Kunst arendab suurepäraselt silma ja käe koostööd, õpetab püsivust, mida läheb koolis ja elus vaja ning paneb märkama loodust ja ilu enda ümber. Iga laps on omamoodi andekas, mistõttu on koolis kunstitunnis hinnete panemine minu arvates väga vale. Ka ei tohiks õpetaja kunagi lapse tööd laita ega öelda, et nii ei tehta, vaid peab teda suunama, toetama ja julgustama.“

Ilona Lillemägi enda kunstihuvi sai alguse kodust. „Minu ema ja isa olid mõlemad kunstnikud. Käisin Pelgulinna kooli kunstiklassis, seejärel Kopli kunstikoolis, lisaks paljudel kursustel. Kuna vanemad ei tahtnud, et minust kunstnik saaks, ei läinudki ma kunstiakadeemiasse, vaid õppisin hoopis vene keele õpetajaks. Aga kui ma pärast lõpetamist Hiiu põhikooli tööle läksin, tegin seal esimese asjana kunstiringi. Hiljem juhendasin kunstiringi ka mitmes lasteaias. Kui mul lapsed sündisid, tegin teoks oma unistused ja lõin kalligraafia- ja kunstistuudio Grafeem, kus said õppida nii suured kui väikesed ja teha kõiki kunste nii nagu kunstnikud teevad oma stuudiotes. Grafeemis sai õppida kalligraafiat, ilukirja, akadeemilist joonistamist, õlimaali, moekunsti, klaasikunsti, portselanmaali ja palju muud, lisaks muidugi üldkompositsiooni, mis on kõige alus. Suviti toimusid kunstilaagrid nii lastele kui täiskasvanutele, igal aastal korraldasime tehtud töödest näitusi. Kunstikool tegutses kümmekond aastat. Praegu tegelen stuudios peamiselt loominguga, eelkõige siidimaali ja kalligraafiaga.“

Pirita Lasteaia õpetajana on Ilona Lillemägi ametis kuuendat aastat. „Sattusin siia tänu juhusele ja olen jäänud, sest mulle see töö meeldib. Eelmise rühma võtsin poole pealt, kui nad olid nelja-viiesed, ja saatsin nad kooli. Selle rühmaga alustasin koos oma paarilise Maarjaga sõimerühmast, praegu on nemad neljased ja hakkavad viis saama. Esimest korda elus on mul rühm, kellega olen olnud koos algusest peale. Praegu on nad kõige loomingulisemas eas: neil on tohutult fantaasiat, nad julgevad kõike proovida ja inspireerivad palju mindki. Loodan, et suudan neile lasteaiast kunstipisiku kaasa anda.“