Ilmar Tomusk.
Foto: Alar Madisson

Võõrkeelte valik koolis laiemaks!

,
Ilmar Tomusk.
Foto: Alar Madisson
2 minutit
172 vaatamist

Vene keele oskus on meie kandis kindlasti oluline, kuid just seetõttu, et vene keel domineerib B-võõrkeelena, on jäänud mitmed meie jaoks olulised võõrkeeled vaeslapse ossa. Seetõttu ei tahaks ma nimetada haridusministeeriumi plaani kuidagi vene keele tõrjumiseks, pigem on see tasakaalu otsimine keelte vahel. Praegu on kaalukauss ikka väga tugevalt vene keele poole kaldu.

Võtame kas või soome keele. Soome on Eesti jaoks kultuuri- ja majandussuhete seisukohalt erakordselt oluline. Üheksakümnendate alguses, kui piirid hakkasid avanema, taaselavnesid eestlaste suhted soomlastega, elavnes ka soome keele õppimine ja õpetamine. Muidugi võime öelda, et nii soomlased kui ka eestlased oskavad hästi inglise keelt ja saame inglise keeleski suheldud, kuid soome keelt võiks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis tunduvalt laialdasemalt õpetada. Lisaks on soome keele oskus väga kasulik neile, kes otsustavad pärast keskhariduse omandamist õppida eesti keele õpetajaks.

Omaette küsimus on vene keele õppe kvaliteet. Ma ei taha teha mingeid üldistusi, kuid tunnen isiklikult mitut noort, kes on õppinud vene keelt nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis ning peaksid seda oskama B1-tasemel, kuid tunnevad heal juhul tähti. Lugemisest ja kirjutamisest on asi kaugel, rääkimata kõnelemisest. Kohati jääb mulje, et vene keel on kooli õppekavas ainult põhjusel, et seal on olemas vene keele õpetaja. Kas see aga laste hariduse ning Eesti vajaduste seisukohalt põhjendatud on, sellele pole mõeldud.

Nii peaks võõrkeelte valik nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis olema praegusest laiem. Rohkem tuleks arvestada nii piirkondlike eripäradega (nt võimalus valida soome, läti või rootsi keel) kui ka Eesti tuleviku välispoliitiliste vajadustega. Viimase all pean silmas vajadust arvestada nii globaalse majanduse kui ka rändeprotsesside mõjudega – meil on vaja rohkem erinevate, sh tavamõttes eksootiliste keelte oskajaid.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Me ei vaja hariduses uut bürokraatiat, vaid uut ausust

Eesti hariduse lugu on paradoksaalne. Oleme justkui maailma tipus, kuid tundub, et sammume vaikselt mäest alla….

5 minutit

Kui võtame õpilastelt võimaluse näha laia maailma, ei ole meil enam kooli

Kooliekskursioonid pole kulukas kõrvaltegevus, vaid üks kõige mõjusamaid hariduse vorme. Pole vaja reguleerida…

5 minutit

Kutsumusest tingitud motivatsioon

Tuntud spordiajakirjanik Ott Järvela on aastaid rääkinud, et spordiajakirjanik ei ole mitte elukutse või amet, vaid diagnoos. Mina olen seda…

3 minutit
Õpetajate Leht