Märtsis kaitses Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee doktoritööd teemal „Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus: teoreetiline raamistik ja praktilised soovitused“. Oma väitekirjas keskendus Aruvee keeleõpetusele emakeele- ja aineõpetuse vaatenurgast.
Kuigi keele õpetamine on peamiselt emakeeleõpetuse pärusmaa, siis ei tohi unustada, et keel on vahend, mille abil saab õppida kõiki teisi õppeaineid. Ainekirjaoskus hõlmab endas nii ainepädevust kui ka kirjaoskust, sest kõikides ainetes tuleb nii lugeda kui kirjutada. Ainetekstide mõistmise teeb aga keeruliseks erialasõnavara, mis tuleb vastavas aines omandada.
Emakeeleõpetaja õpetab keelt kasutama, aga ka kujundab metakeeleteadlikkust, st õpilase võimet teha keelevalikuid ja neid ka põhjendada. Seetõttu peaks eri ainete õpetus olema lõimitud: emakeeleõpetaja annab vahendi ja aineõpetaja seob selle oma ainega. Kuidas seda kõike teha, räägibki Merilin Aruvee oma doktoritöös. Kuigi tegemist on keeleteemalise tööga, on see vajalik lugemine kõikidele aineõpetajatele.
Merilin Aruvee „Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus: teoreetiline raamistik ja praktilised soovitused“, 2023
https://etera.ee/zoom/199392/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2835
Loe ka
Lisa kommentaar