Viimasest kutsehariduse reformist on möödas kümme aastat. Selle aja jooksul on palju muutunud: õppekavade uuendamisest on saanud pidev protsess, on lõimitud õppeaineid, vastuvõtu planeerimisel jälgitakse OSKA raporteid, õppijate keskmine  vanus on kõrgem jne. Kutseharidus on ilmselgelt varasemast populaarsem. Küll aga ei ole õnnestunud oluliselt vähendada koolist väljalangust ning tõsta kutsekeskharidusse astujate arvu. On erialasid, kus kolmeaastastel õppekavadel jõuavad alustajatest kutseeksamini vähem kui pooled.

Tundub, et seekordse reformiga soovitakse suurendada paindlikkust ja personaalsust, samuti anda suurem osakaal kutsekeskharidusele, millest peab kujunema võrdväärne alternatiiv üldharidusele.

Muret teeb, et kogu protsess tahetakse läbi viia olemasolevaid vahendeid ümber jagades. Kutsehariduse spetsiifikat arvestades on minu arvates aeg panustada tunduvalt rohkem, et õpe oleks nüüdisaegne ja vastaks tööandjate ootustele. Kui meie koolimajad ja õppevahendid Euroopa Liidu raha abil uuendati, tundus kõik väga nüüdisaegne ja me äratasime tähelepanu – meid käidi vaatamas kaugemaltki. Nüüd, rohkem kui 15 aastat hiljem vajab õppes kasutatav jälle suuremat rahasüsti. Lisaks on hind tõusnud kõikidel toorainetel, mida õppetöös vaja läheb. 

Ajakirjanduses on juttu olnud täiskasvanute tasulisest õppest. Võin oma kogemusest öelda, et Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on näiteks raamatupidamise õpe olnud juba viis-kuus aastat tasuline, samuti pakutakse tasulisi teenuseid täiend- ja ümberõppijatele. Tänu täiendõppesse panustamisele on kooli eelarves oluline osa omatulul. Kas see on jätkusuutlik? 

Need kes soovivad õppida, peaksid saama seda teha. Tõepoolest tasub kaaluda, kas sama taseme kutset peab mitu korda riigi kulul õppima. Küll aga peaks jätkuõpe ja kvalifikatsiooni tõstmine olema riigikoolides tasuta. Praegu on kutseeksam kõikidele kohustuslik, aga nii mõnegi koolitee jääb pooleli enne seda, sest õppija tulemused ei võimalda eksamit edukalt sooritada. Õppe personaliseerimine võimaldab ka siin mitmesuguseid lahendusi. 

Millised saavad olema seosed üldharidusega, huviharidusega, kõrgharidusega? Muutusi on vaja ka teistes haridusliikides. Et noor inimene valiks õigesti, tuleb teda aidata juba põhikoolis ning toetada huvikooli huviringides. 

Kutsehariduses on jälle huvitav aeg. Soovitan reformijatel panna ennast vahepeal ka õppijate rolli, just nemad peaksid olema põhilised uuendustest kasu saajad.