11. oktoobril toimus neljandat korda Tartu Ülikooli teaduskooli e-viktoriin „Valge bioloogia“. Koroonaajast välja kasvanud võistlusmäng meelitas tänavu oma bioloogiateadmisi testima 258 gümnasisti üle Eesti.

Igal õppeaastal oktoobris toimuval viktoriinil tuleb osalejatel lahendada ülesandeid transgeensete organismide, mikroobide ja bakterite, füsioloogia ning palju muu kohta. Tänavu pidid õpilased näiteks leidma etteantud valikutest üles prioonhaiguse, tundma ära vananemist soodustavad tegurid ja teadma, millest peamiselt on põhjustatud luude pikkuskasv.

Viktoriini ülesanded olid koostanud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja doktorant Karl Jürgenstein. Sel aastal võeti aluseks vastilmunud kõrgkooliõpik „Rakubioloogia“ (TÜ kirjastus, 2023) ja teadusajakirjadest loetud või loengutes üliõpilastele kinnistunud teadmised.

„Küsimused ei tulene otseselt kooliprogrammist, mille tõttu võiksid need olla huvitavad pusida õpilastele, aga ka õpetajatele endale,“ leidis Kuuse. Korraldajate sõnul eeldab viktoriin soovi ennast proovile panna ja targemaks saada. Ülesannete sõnastuses üritati vältida keerulist teaduskeelt, et neist oleks lihtsam aru saada.

Sündis veebiõppe vajadusest 

„Valge bioloogia“ viktoriin toimus esimest korda 2020. aastal. Soovist pakkuda koroonaajal veebis nuputamist kasvas välja võistlus, mis annab bioloogiasõpradele aimu rahvusvahelisel olümpiaadil küsitavast. Eesti bioloogiaolümpiaadi esimehe Sulev Kuuse sõnul peavadki küsimused olema parasjagu rasked, kuna õpilasel on võimalik lahendamise ajal kasutada arvuti abi.

„Sellises formaadis ülesannete lahendamine tuleb kasuks ka Eesti bioloogiaolümpiaadi piirkonna- ja lõppvoorudeks valmistumisel,“ lisas Kuuse. Koolivooruna veebivõistlust aga kasutada ei tohiks – selleks keskendub „Valge bioloogia“ liigselt laboribioloogiale, ühtlasi ei esitata viktoriinil tavapäraseid Eesti bioloogiaolümpiaadi küsimusi.

Vastuste valik suunab mõtlema

Käesoleval aastal lahendati ülesandeid taas Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Ühe tunni jooksul tuli vastata kokku 23 küsimusele. Lahendatud ülesanded on avaldatud „Valge bioloogia“ viktoriini lehel: e-oppekeskus.ee/viktoriinid.

Õpilaste jaoks osutus keeruliseks fibroblastisarnaste koekultuuri rakkude teistest eristavate omaduste nimetamine ja putukate hiidkromosoomide kohta koostatud väidete kinnitamine ja ümberlükkamine. Sulev Kuuse hinnangul olid selle põhjused noortele vähe tuntud teemad ja mõnel juhul ka terminid.

Mõlema küsimuse puhul mõjutas saadud punktide arvu ka vastuste valik. „Maksimaalne arv punkte saavutas küll alla 10% õpilastest, kuid nulli said vähesed,“ lisas Kuuse. Kõige edukamalt vastasid õpilased viktoriini 7., 9. ja 22. küsimusele, kus tuli valida üks vastus.

Soovitused edaspidiseks

Tulevastel viktoriinidel osalemisest huvitatud õpilastel ja õpetajatel soovitab Sulev Kuuse hoida end kursis uudistega Eestist ja välismaalt. „Tasub tutvuda viimaste aastate Nobeli preemiate laureaatide ja nende teadustööga ning bioloogias rohkem kõneainet pakkunud teemadega,“ selgitas Kuuse. Eesti teadlaste tegemistest valge bioloogia vallas saab tema sõnul hea ülevaate ajakirjadest Eesti Loodus ja Horisont.