Tallinna lähiümbrusesse kerkib iga aastaga aina uusi elamurajoone, kus elab palju noori lastega peresid. Kuna seadus kohustab omavalitsusi pakkuma lapsele lasteaiakohta alates pooleteisest eluaastast, tuleb ehitada juurde ka uusi lasteaedu. Harku vallas, kus elanike arv ületas 1. jaanuari seisuga 18 000 piiri, avab sel aastal uksed kaks uut lasteaeda, millest üks on mõeldud ainult sõimeealistele lastele.

Harku valla Tabasalu Teelahkme lasteaia direktor Anneli Laamann räägib, et veel paarkümmend aastat tagasi laiusid Tabasalu kandis inimeste põllu- ja peenramaad. Just sel ajal saigi alguse pereelamute ehitamise buum. Teelahkme küla oli esimene, kuhu Soome eeskujul kerkisid noortele peredele mõeldud ühesugused puidust elamud. Küla järgi nime saanud Teelahkme lasteaed on Harku valla kõige väiksem lasteaed, ühtlasi üks esimesi, mis 2002. aastal ehitati. Enne seda oli Harku vallas ainult Tibutare lasteaed, kus algusaastatel oli kaks ööpäevaringselt avatud rühma Ranna sovhoosi töötajate lastele. See 1970. aastal avatud lasteaed on praeguseks tegutsenud üle poole sajandi. Kui varem pidid omavalitsused pakkuma lasteaiakohta lapsele alates kolmandast eluaastast, siis nõue tagada koht pooleteiseaastasele lapsele tõi paljudes omavalitsustes kaasa lasteaiakohtade puuduse.

Tabasalu majja tuleb viis rühma

Sedamööda, kuidas kasvas Harku vald, kerkis riburada ka uusi lasteaedu. 2005. aastal avas uksed Rannamõisa lasteaed, 2008. aastal Pangapealse lasteaed, 2011. aastal Alasniidu lasteaed, 2019. aastal Harkujärve lasteaed ja 2021. aastal alustasid Vääna-Jõesuus tööd moodulrühmad. Tänavu 11. märtsil avati pidulikult Vääna-Jõesuu lasteaia uus maja, kus on seitse rühma ning jäävad alles ka senised neli moodulrühma. Sügisest alustab Tabasalus tööd maja, kus praegu käivad rekonstrueerimistööd ning viies rühmas jagub kohti 69 sõimeealisele lapsele. Anneli Laamanni sõnul ei raatsikski paljud vanemad pooleteiseaastast last veel lasteaeda panna, kuid elukalliduse tõus ning maksmist vajavad laenud-liisingud ei jäta muud valikut. Uus maja hakkab tööle Teelahkme lasteaia koosseisus ning Anneli Laamanni juhtimise all.

Ehitusjärgus lasteaed, mille ametlik nimi on Tabasalu Teelahkme Lasteaia Tabasalu maja, asub Teelahkme majast umbes kaks kilomeetrit eemal, aadressil Ranna tee 2. Lähemegi koos direktoriga vaatama, kuidas ehitusel töö käib. 

Endisest sovhoosikeskusest lasteaiaks

Osaühingu Strantum lasteaia ehituse projektijuht Villi Kirjanen räägib, et lasteaia tarvis ehitatakse ümber 1963. aastast pärit endine Ranna sovhoosi keskuse hoone, kus asusid nii sovhoosi kontor kui ka kinosaal. Eelmisel aastal ostis Harku vallale kuuluv ning muuhulgas kinnisvara haldus- ja hooldusteenust pakkuv ettevõte Strantum vallavalitsuse korraldusel maja ära ning organiseerib selle ümberehitamise. Seejärel võtab vald lasteaiaks kohandatud hoone üürile. Projekteerimine algas juba eelmisel suvel ning ehitustööd said alguse jaanuari keskel, kui eelmised rentnikud välja kolisid. Vana maja, kus on ruumi ca 750 ruutmeetrit, saab täiesti uue sisu, mis vastab kõigile lasteasutuse nõuetele. Ehitustöödeks on planeeritud 600 000 eurot, samas kui uue lasteaia ehitamine oleks mitu korda kallim, eriti praegu, kui ehitushinnad on meeletult kasvanud. Näiteks läks Vääna-Jõesuu lasteaia uue maja projekteerimine ja ehitamine maksma 4,8 miljonit eurot. Sõimelastele mõeldud maja paikneb otse asula keskel. Hoonet ümbritseb ruumikas õueala, kuhu rajatakse mänguväljakud, lisaks on kohe kõrval Tui park. 

Tänapäevased lahendused ja ajastu hõng

Projektijuht näitab, et esimesele korrusele tulevad ruumid kolmele rühmale ja üldruumid, lisaks suur saal, kus hakatakse korraldama lasteaia üritusi, laulu- ja liikumistunde jne. Teisel korrusel paiknevad kaks rühma ja ruum, kus õpetajad saavad tööd teha ja puhkepause pidada. 

Ruumid on kõrgete lagedega, avarad ja valgusküllased. Igasse rühma on planeeritud mudilaste jaoks riietumis-, mängu- ja magamisala ning pesuruum, samuti õpetaja töökoht ja kööginurk. Kasutatakse moodsaid tehnilisi lahendusi, aga hoitakse alles ka ajastu hõngu – näiteks taastavad ehitajad endises kinosaalis omaaegse liistparkettpõranda. 

Villi Kirjanen tunnistab, et sedalaadi vana hoone ümberehitamine lasteaiaks on tema jaoks esmakordne. „Minu ehitajakogemust kasutades ning valla haridustöötajaid ja lasteaia direktorit kaasates üritame valmis saada parima võimaliku variandi. Lasteaed on plaanis üle anda jaanipäevaks.“ 

Keskkond toetab lapse arengut

Direktor Anneli Laamann on olnud algusest peale lasteaia ehitamisse kaasatud ning saanud ruumide paigutuse, sisekujunduse, materjalide ja värvide valiku asjus kaasa rääkida. Mööbliesemete – laudade, toolide, kappide, riiulite – mõõdud lähtuvad terviseameti nõuetest, kus on arvestatud, et laps ulataks riiulitelt ise asju võtma ja tagasi panema. „Uue õpikäsituse järgi loome lapsele maast madalast keskkonna, kus ta saab iseseisvalt nii rühma- kui ka pesuruumis tegutseda,“ ütleb Anneli Laamann. „Ehitajad imestasid, kas tõesti on sõimerühma vaja loputuskastiga väikest WC-potti. Selgitasin, et on selliseid kaheaastasi, kes titade potil enam käia ei taha, nagu neidki, kes ei käi potil, vaid tulevad rühma mähkmetega. Aga just lasteaias hakkavad lapsed oskusi omandama.“

2–3-aastaste rühmas tegevusi kavandades tulebki direktori sõnul lähtuda lapse arengust. Motoorika arendamiseks tuleb lapsele luua palju võimalusi liikuda, joosta, ronida, pugeda, tasakaalu ja koordinatsiooni harjutada. Palju tähelepanu tuleb pöörata kõne arengule, mis on kõige kiirem just teisest kolmanda eluaastani. Samuti on oluline toetada lapse tohutult suurt soovi tegutseda. Mänguasju, joonistamisvahendeid, puslesid peab olema rühmas palju – selles vanuses lastega on nii, et seda, mida üks tahab, tahavad kõik. Laps soovib kõike kaasa teha ning teda tuleb õpetada asju teistega jagama ja oma järjekorda ootama.

Ka sõimerühmas peab olema õpetaja

Uue alushariduse seadusega muutuvad senised sõimerühmad hoiurühmadeks, kus tohivad töötada ka lapsehoidjakutsega inimesed. „Minu eelistus on, et igas rühmas on üks kvalifitseeritud õpetaja ja kaks assistenti ning vallajuhid on selleks ka loa andnud,“ ütleb direktor. „Õpetaja on koolis lapse arengupedagoogikat ja psühholoogiat õppinud, tal on pedagoogiline mõtlemine ning ta teeb oma tööd teadlikult. Kui ma aiarühmas pooldan pigem kahte õpetajat, siis sõimerühmas, kus silmi ja käsi on rohkem vaja, on ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteem õigustatud. Kolmekesi on lihtsam lapsi hallata ja õpetada ning vahel jääb isegi kolmest inimesest väheks. Me ei tee õppetegevusi ju terve rühmaga, vaid tegutseme gruppides. Mida väiksem on laps, seda individuaalsemat lähenemist ta vajab.“ 

Anneli Laamannil on varasemast ajast kogemus, et sõimerühma lapsega saab juba nii sõnu, värve kui ka loendamist õppida. Kahe-kolmeaastase aju on tema sõnul nagu käsn – kõik jääb talle hästi meelde. 

„Kurvaks teeb, et iga aastaga tuleb juurde lapsi, kes teavad sõnade tähendust ainult inglise keeles. Pildiraamatut vaadates ütleb laps „cat“ ja „dog“, aga kui küsida, kus kass on, ei saa ta aru, sest ei tea seda sõna. Lapsel on kõik häälikud ja kõne olemas, aga emakeelne kõne puudub. Last telefoni, tahvli või multifilmidega omapäi jättes teevad vanemad talle karuteene. Lisaks tekitavad ekraanid keskendumishäireid. Laps ei suuda paigal istuda ega kuulata ning tal hakkab ruttu igav, sest ta on harjunud kogu aeg uusi elamusi saama.“

Tähtis on leida õiged inimesed

Personali hakkab Anneli Laamann uude majja otsima aprillis, et augustis, kui töö algab, valmis olla. Vaja on leida viis õpetajat, kümme assistenti, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, õppejuht ja majaperenaine. Kõige tähtsam on tema sõnul leida õiged inimesed. „Õpetajate puhul on kahtlemata oluline vaadata kvalifikatsiooni ja varasemat töökogemust, aga hästi tähtis on ka kõhutunne. Just see, kuidas inimene mõtleb ja mida enda kohta räägib, miks ta sellele kohale kandideerib, milline ettekujutus tal tööst on ja mida ta lastega teha plaanib. Sõimerühmas peavad töötama hästi soojad ja empaatilised inimesed, kes oskavad mõista ka lapse kehakeelt, sest väike laps ei oska end veel väljendada. Tähtis on seegi, et rühmameeskond omavahel sobiks. Sõimemaja eripära on, et kolmeaastaseks saades lähevad lapsed sealt valla teistesse lasteaedadesse aiarühma. Sõimeõpetaja saabki laduda lapse arengule vundamendi.“

---

Vastab Harku valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja REGINA MULTRAM

Kas järgmisel, 2024/2025. õppeaastal jätkub Harku vallas lasteaiakohti kõigile lastele?

Uuel õppeaastal on Harku vallas 72 rühma ligi 1300 lasteaiakohaga. Kohtade komplekteerimine uueks õppeaastaks on algusjärgus, seega ei ole praegu veel võimalik öelda, kuidas kohad vanuseliselt jagunevad, kuid lasteaiakoha saavad kindlasti kõik üle 3-aastased lapsed ning enamik sõimeealistest.

Praeguse teadmise järgi võib munitsipaallasteaia kohata jääda umbes 50 last, kuid lõplikud numbrid selguvad septembriks, kui algab uus õppeaasta. Mitmed lapsevanemad, kes on esitanud lasteaiakoha taotluse, soovivad tegelikult kasutada eralastehoidu või siis koduse lapse toetust, mis praegu on Harku vallas 400 eurot kuus.

Milliste põhimõtete järgi lasteaiakohti jaotatakse?

Vabad lasteaiakohad jaotatakse sobitusalgoritmi alusel, mis võtab prioriteetidena arvesse lapse vanuselist sobivust vabale kohale, ühe pere laste käimist samas lasteasutuses ning lapse elukoha lähedust lasteasutusele.

Kui palju on Harku vald viimastel aastatel uutesse lasteaedadesse raha panustanud?

Viimastel aastatel oleme väga jõudsalt avanud uusi rühmi. 2021. aastal avasime kokku kümme rühma renditud moodulites Alasniidul, Rannamõisas ning Vääna-Jõesuus, 2022. aastal alustasid lisaks kaks rühma Vääna-Jõesuus ja 2023. aastal üks rühm Tabasalus. Sel aastal avame Vääna-Jõesuus ja Tabasalus kokku 12 rühma.

Hoonetesse oleme viimastel aastatel investeerinud ligi 6,5 miljonit eurot. Aga iga uue rühma avamine toob kaasa ka personali- ja majanduskuludega seotud püsikulud. Seega oleme käesoleva aasta lõpuks võtnud endale lisaks investeeringukuludele ka püsikulud suurusjärgus 2,4 miljonit eurot aastas.

Kas lähiajal on Harku valda veel lasteaedu juurde vaja?

Arvestades, et osa lapsi võib kohata jääda, võime vajada rühmasid lisaks. Samas näeme andmeid vaadates, et ühel hetkel ei pruugi me nii palju lasteaiakohti enam vajada, sest elamuarendused ei ole lõputud. Kui lisame siia aspekti, et riik on ümber jagamas „rikkamate“ valdade sissetulekut, on meil kasvava elanike arvuga piirkonnana väga keeruline uusi lasteaedu ehitada ehk finantskohustusi juurde võtta.