Priit Põhjala.

Sõnal sabast ⟩ Sara

Priit Põhjala.
2 minutit
130 vaatamist

Meil maakodus on tohutu hulk kõrvalhooneid: kelder, laut kahe aidaga, kaks tallivaret, kolm saunamaja, väike puukuur, natuke suurem puukuur, garaaž, väljakäik ja viimaks ka üks lahmakas kahekorruseline puidust abihoone, mida on selle püstilöömisest peale kutsutud lihtsalt saraks.

Sara on kõrvalhoonetest üks käidavamaid, sest see sisaldab määratul hulgal erisugust varandust: aia- ja muid tööriistu; redeleid; nööre ja traate; ehitusmaterjale, nagu plangud ja telliskivid; õuemööblit ja grillimisvahendeid; ämbreid, tünne ja teisi anumaid; küttepuid; sõidukeid ja seadmeid jalgratastest autoni ja puulõhkujast lihvkäiani; sporditarbeid ja õuemänguasju; ronimisköit ühe laetala küljes; pääsupesi, mis suviti sisaldavad omakorda pääsupoegi … Lisaks leiab sarast hunnikute viisi kraami, mida enam ei kasutata, kuid millel on siiski teatav emotsionaalne või museaalne väärtus, nagu vanad luisud ja roostes sirbid, küülikupuurid ja lehmaketid, laste kivikollektsioonid ja mahajäetud herilasepesad.

Vihmaga on sara all hea kuiv, palavaga aga mõnus jahe tööd teha. Selle üht välisseina mööda ronib võimas metsviinapuu, teine pakub tuulevarju vaarikatele, kolmanda voodri vahel pesitsevad aeg-ajalt nahkhiired ja neljanda pihta togitakse jalgpalli. Jah, sara on meil maal üks tänuväärsemaid ehitisi, mis hoolimata oma nüüdseks juba üsna logust välisilmest on meile vahest sama armas ja hinnaline nagu mõnele šahhile tema palee.

Huvitaval kombel seostub selle kerge, sageli viletsavõitu ja sooja mittepidava katusealuse või kõrvalhoone nimetuski etümoloogiliselt „paleega“. Eesti keelde on „sara“ laenunud vene sõnast сарай ‘kuur, küün, katusealune’, mis on hästi äratuntav ka „sara“ kagueestilistes murdevariantides „sarai“, „sarrai“, „saraja“ ja „sarajas“. Vene sõna tuleb aga tatari sõnast seraj ‘maja, loss’, mis tuleb omakorda pärsia sõnast säraj ‘palee, loss’ (vrd ka türgi saray ‘palee, loss’). Nii et kui keegi tahab oma kallist sara paleeks kutsuda, on tal selleks nii emotsionaalselt kui ka etümoloogiliselt täielik õigus.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Paha lapse ema aus ülestunnistus

Ma olen ilmselgelt emana läbi kukkunud, tõdesin 20 aastat tagasi. See, et mu pojale pandi ATH-diagnoos, mida toona vist veel…

3 minutit

Õppekavauuendus – meil on ajalugu, mille alusel teha ajalugu

Üheks ilmasambaks õppekavauuenduses on pinge uuendustuhina ja õpetajate väidetavalt lupjunud mõtteviisi vahel. Ministeeriumis toimuvat ja…

7 minutit

Koduõppe kaudu ei saa (kaasava) hariduse puudujääke likvideerida

Koduõppesse ei jõua mitte nende vanemate lapsed, keda lapse haridus ei huvita, vaid need,…

7 minutit
Õpetajate Leht