Õpetajad on küsinud minult, mida teha juhul, kui lapsevanem on postitanud sotsiaalmeediasse häirivaid kommentaare koolielus juhtunu kohta. Sageli on need postitused ühekülgse iseloomuga, ei arvesta kõiki asjaolusid ning on seetõttu ilmselgelt ebaobjektiivsed.

Me elame ajastul, mil arvamusi saab edastada kiiresti ja kohe. Nii kui mõte tuleb, saad arvamust avalikustada. Iga täiskasvanud inimene peab aga arvestama, et arvamuse avaldamisel on tagajärjed. Kui lapsevanem peab vajalikuks kritiseerida õpetajat liiga range hindamise või tunni korralduse tõttu, siis on õpetajal võimalik end kaitsta peamiselt väärika vaikimisega. 

Ühelegi sotsiaalmeedia postitusele ei pea reageerima. Õpetajal on tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest keelatud asuda kirjeldama õpilastega seotud episoode. See vaikimiskohustus on üsna absoluutse iseloomuga. Juhtumeid, kus postitus häirib, tuleb võtta väga rahulikult. Üldjuhul on parim võimalik lahendus teha mitte midagi. Õiguskaitseorganite − kohtu, politsei või töövaidluskomisjoni – kaudu ei saa häirivaid postitusi käsitleda. Mida võib teha, on anda kooli ametliku infosüsteemi kaudu konkreetsele lapsevanemale teada, et tema postitus on häiriv, ja nõuda selle maha võtmist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on lapsevanemal kohustus järgida koolikorda, pidada lugu õppeasutusest kui institutsioonist, sealhulgas õpetajatest. Kui postitus käsitleb ka teisi õpilasi, tuleb täiendavalt viidata vajadusele kaitsta nende isikuandmeid. 

Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Sõnavabadus on oma olemuselt piiramatu ja kehtib sinnamaani, kus hakkab rikkuma mõnda teist põhiõigust. Tavapostituse tegija ei ole õiguskaitseorgan, kellel on kohustus ära kuulata mõlemad pooled. Tavapostituse tegija esitab ühekülgselt oma arvamust ja nii see ongi.

Kui keegi tunneb, et talle on kahju tekitatud, on tal võimalus pöörduda kohtu poole kas hüvitise nõudmiseks, ümberlükkava postituse tegemiseks või vabanduse esitamiseks samas meediakanalis. Aga kõnealune postitus peab olema ilmselgelt kahjustav, et hagi üldse menetlusse võetaks. Minu praktikas nii mõjusaid postitusi tehtud ei ole. Üldjuhul tasub õpetajal hoida külma närvi ja mitte lasta end segada sotsiaalmeediast. Sest kokkuvõtteks: sotsiaalmeediat lugeda ei ole kohustuslik. 

Lõpetuseks toon välja asjaolu, mida on oluline meeles pidada: oma tööks tohib õpetaja kasutada ainult õppeasutuse antud arvutiprogramme. 

Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.

Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.