Kesk- ja põhikooliõpilastele suunatud ringmajanduse õppeprogrammi materjalid on sellest aastast Circular Classroomi kodulehel circularclassroom.com/et/ kättesaadavad ka eesti keeles.

Eesti Disainikeskuse eestvedamisel tuli 8. veebruaril nende Telliskivi kontoris kokku loodusteaduste ja huvihariduse õpetajaid üle Eesti, et tutvuda eestikeelsena lansseeritava ringmajanduse õppeprogrammiga Circular Classroom. Lapsed kui tuleviku kujundajad ja tulevased ettevõtjad peavad oskama keskkonnaga arvestada ja omama selleks vajalikke teadmisi. Parim viis maailma prügist päästa ongi pakkuda neile asjakohast haridust.

Circular Classroom ehk ringmajanduse õppetuba on soomlaste loodud interaktiivne õppevahend, mille eesmärk on harida noori ringmajanduse vallas ja edendada seeläbi tulevastes juhtides / ühiskonna eestvedajates kestlikku mõtteviisi.

Programmis on kolm põhimoodulit, mille teemad on kestlikkus, süsteemid ning disain ja loovus. Rõhk on avastamisprotsessil koostööpõhise ja kogemusliku õppimise kaudu.

Programm sisaldab kaasahaaravaid videoid, töövihikuid, igasugu lisamaterjale ja mitmeid individuaal- ja rühmatöid, et õpilaste ringmõtlemist käivitada ja neid aktiivselt kaasata.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekti õppepäevale oli kogunenud pea 20 huvilist nii Tallinna koolidest ja huvikoolidest kui ka kaugemalt üle Eesti. Õppepäeva juhatas sisse projekti eestvedaja, ringdisaini ekspert Mariliis Alev, kes rääkis, kuidas paljud jäätmetekkelised probleemid saavad alguse disaini lähteülesandest ning et jäätmeid saame vähendada just mõtteviisi muutes.

„Harjumuste muutusi on ühiskonnas väga raske kohandada. Eestis võiks senisest rohkem kasutada kohalikku ressurssi, aga sageli on probleem halva disaini küsimus ja see, kuidas mõtleme materjalidest ja asjadest enda ümber,“ sõnas Mariliis. „Ümbertöötav majandus ei ole sama mis ringmajandus. Ringmajanduses prügi ei ole ja materjal omab väärtust väga kaua,“ lisas ta.

Mariliisi sõnul peaksime selleks, et ühiskonnana loobuda lineaarsest majandusest, liikuma toode-teenus-süsteemide ja dematerialiseerimise suunas. Et mõista, kuidas seda noori harides saavutada, tehti Circular Classroomi avapäeval interaktiivseid rühmatöid, mille käigus mängiti läbi programmi kuuluvaid ülesandeid.

Esimese rühmatöö käigus selgitati välja ruumist leitavate objektide elutsükkel. Töö tulemusena selgus näiteks, et kaht toodet, millel on sama funktsioon (puidust pliiats, Stabilo marker), on pea võimatu uuesti ringlusesse võtta või isegi töödelda.

Praktiseeriti ka süsteemmõtlemise kaardi loomise harjutust, mis on praktiline tööriist mõtteviisi muutmisel. Tegemist on lihtsustatud vaatega käsitletavale teemale, mis aitab märgata mustreid ja luua seoseid, mis muidu on vahel nähtamatud. Õpetajad leidsid, et see on suurepärane justkui kandilise mõtlemise murdmise harjutus, millega uut õpitavat teemat alustada.

Samuti tehti koos disainikaartide harjutust, kus osalejaid said tõsielulisele disainiprobleemile lahendust otsida. Harjutus tekitas osalejates omajagu elevust ja sellest võrsus mitmeid põnevaid potentsiaalseid kestlikke (äri)ideid. Näiteks, kuidas ühekordse pudeli asemel kasutada metallkorgiga klaaspudeleid ning mil moel võiks tossude müümise asemel olla tossude pikaajaline hooldamise ja ümberdisainimise teenus.

Eri probleemide lahendamisel kordus mõte, et asjade osadeks võtmise võimalikkus aitaks oluliselt nende kasutusiga pikendada – neid on tänu sellele lihtsam puhastada ning nende detaile vahetada. Lisaks osadeks võetavale rösterile kõlas ka lõbus näidisidee pakkuda rösterite müümise asemel kodukäike tegeva röstija teenust.

Osalenud huvijuhid ja õpetajad mõistsid, et Circular Classroomi õppevahend on väga paindlik. Saab kasutusele võtta kõigest mõne üksiku mõtteharjutuse või tervelt pool aastat põhjalikumalt teemasid analüüsida ja näiteks tooteid omavahel võrrelda. Sellised harjutused sobivad juba alates seitsmendast klassist.

Paljud õpetajad leidsid harjutustele oma õppekavas kohe kasutust. Mõni lubas juba järgmisel päeval need oma tunnis kasutusele võtta. Leiti, et sellised harjutused on olulised mõtteviisi muutjad, et noor inimene harjuks mõtlema viisil, et igal asjal on olelusring.

Märjamaa Kunstikooli õpetaja Selve Ringmaa sõnul saaks ta oma 9–14-aastaste õpilasega tunnis kasutada nii süsteemikaarti kui ka disainiülesandeid. „Tuleks juurutada käed-külge-mõtteviisi. Noored räägivad sageli palju depressiivset juttu, aga võiks pigem tegutseda. Öelda, et nende valikutest sõltub palju,“ leidis Selve.

Õpikeskkonna eesmärk on keskkonnaharidust lihtsustada ning seda mugavalt ja kaasahaaravas formaadis õpetajate ja õpilasteni tuua. 

Programmiga seotud videod, töövihikud ja muu lisamaterjal on kõigile tasuta kasutamiseks kättesaadavad Circular Classroomi kodulehel. Vajalikud materjalid leiad circularclassroom.com/et/.

---

Oma kogemuslugu jagab Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Külliki Tõnisson: 

„Olen seni kasutanud Circular Classroomi materjale gümnaasiumiastmes just kunstitundides, kuid ülesandeid võiks vahepaladena kasutada õppelaagrites ja -käikudel. Positiivne on, et ülesanded on metoodiliselt ja loogiliselt hästi üles ehitatud, suunavad mõtlema olulistel teemadel, õpilastel on olnud ahhaa-elamusi just nendel puhkudel, millest koosnevad meie igapäeva tarbeesemed, kuidas/kus neid toodetakse ning mis saab neist edasi pärast seda, kui nad meie jaoks n-ö prügiks muutuvad.“ Külliki soovitab Circular Classroomi materjale teistelegi.