Janar Rückenberg – filmilavastaja moodi õpetaja

Tavaliselt võrreldakse õpetajat näitlejaga, kes annab klassi ees etendusi. Tegelikult peaks õpetaja olema lavastaja, kes paneb hoopis oma õpilased näitleja rolli.

Rakke Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Janar Rückenberg on just lavastaja tüüpi õpetaja, võiks öelda, et isegi filmilavastaja, sest ta on võtnud väga paljud oma huvitavad tunnid videosse ja neid rahvale näidanud.

Rückenberg oskab lavastada isegi veebi kaudu. Näiteks koroona ajal pidid tema õpilased tarbekunstnikke mängima. Nimelt said nad e-kirjaga ülesande minna lähimasse metsa, seal käbisid korjata ning nendest maapinnale kunstipäraseid „vaipu“ kujundada. Filmilikku liikumist kui palju! Lisaks tegi iga õpilane oma vaibast foto ja kokku sai huvitav käbivaipade fotonäitus. Teise koroonaaja ülesandena pidid õpilased otsima kodu lähedalt selliseid kive, mida nad vabalt tõsta jõudsid, ning laduma nendest võimalikult kõrgeid ja hästi tasakaalus kivitorne. See mõjub (dokumentaal)filmiliku ettevõtmisena. Õpilased tegid ka oma kivitornidest fotod ja jälle saadi kokku põnev fotonäitus.

Teeb pallimängust tantsu

Pallimängud muudab Janar Rückenberg tihti väikesteks teatrietendusteks. Näiteks laseb ta õpilaste rühmadel muusika rütmis korvpalli põrgatada ja edasi sööta. Nii muutub korvpallimäng justkui tantsuks. Kes on näinud Xavier Le Roy korvpalliteemalist etendust „,Olude sunnil“, kujutab ette, kuidas palli saab mängida täiesti teistmoodi kui tavaliselt.

Rückenberg teeb ka rahvaste pallist etenduse. Tema tunnis veeretatakse palli mööda põrandat vastasmeeskonna jalgade pihta, kusjuures mitut palli korraga. Kõrvalt on väga naljakas vaadata, kuidas õpilased läheneva palli eest õhku hüppavad.

Teatrilavale sobiks ka Rückenbergi nööriharjutus. Selle puhul on õpilased suure rühmana keset saali ja nende suunas jookseb kaks õpilast, hoides omavahel pikka nööri, millega see rühm vöö kõrguselt justkui läbi lõigata. On tore vaatepilt, kuidas õpilased nööri lähenedes pikali heidavad või sellest üle hüppavad.

Mällu sööbib ka Rückenbergi kätekõverdusharjutus (pumpamine). Kaks õpilast pumpavad, pead vastastikku, ja annavad iga pumpamise järel toenglamangusse jäädes teineteisele terekätt.

Õpetaja Rückenberg ütleb, et talle lihtsalt meeldib katsetada ja õpilastega vaatemänge lavastada. „Mida erinevamalt me midagi teeme, seda rohkem saame teada nii enda kui maailma kohta,“ ütleb Rückenberg. Ta on veendunud, et maailmast ei pea ainult mõtlema eri viisidel, vaid ka tegutseda tuleb mitmel moel. „Praktika on tõe kriteerium, see näitab, kuidas asjad päriselt on, mis toimib ja mis mitte, mis on võimalik ja mis mitte, milleks me suutelised oleme, kui lihtne või kerge miski päriselt on,“ ütleb Rückenberg. Kui ta tundides niimoodi ei katsetaks, siis hakkaks mitte ainult õpilastel, vaid ka tal endal igav, lisab ta juurde.

Kasutab vanu asju uut moodi

Lavastaja loomus avaldub õpetaja Rückenbrgil ka võimlemisvahendite kasutamisel. Ta paneb viiest hularõngast kokku väikese „hulaonni“, kust õpilane peab ühtki rõngast puudutamata läbi pugema. Kui siiski puudutab, siis langeb „onn“ kohe kokku.

Tennisepalliga mängitakse Rückenbergi tunnis nii, et kaks õpilast viskavad teineteisele korraga palli, mõlemad püüavad palli koonusekujulise topsiga kinni ning viskavad selle ruttu tagasi, et pall uuesti topsiga kinni püüda.

Pendeljooksu teatepulgaks on Rückenbergi tunnis kahe meetri pikkune võimlemiskepp ja joostakse, kepp püsti käes. Filmilikkuse lisamiseks on kepi ülemises otsas näiteks kummik. See tähendab, et joostes tuleb õpilasel nii ette kui ka üles vaadata ehk tähelepanu jagada.

Seda kahemeetrist „teatepulka“ kasutatakse ka pendelteatejooksu postina. Kaks õpilast seisab viiemeetrise vahega vastastikku, hoides keppi püsti. Siis lasevad mõlemad oma kepist lahti ja vahetavad jooksuga kohad nii ruttu ära, et kepp ei jõuaks põrandale kukkuda.

Õpetaja Rückenberg on ka mitmeid uusi võimlemisvahendeid välja mõelnud. Ta on pesnud puhtaks vanad autorehvid, et õpilased saaksid neid tundides veeretada, nende peal tantsusamme harjutada jne. Üks harjutus on selline, et õpilane veeretab rehvi paarilise suunas ja see hüppab rehvist nagu kitsest üle ning veeretab siis rehvi tagasi jne.

Õpetaja Rückenberg püüab õpilastele näidata, et väga lihtsateski asjades võib olla palju põnevust ja et maailmas on üldse palju avastamis- ja imestamisväärset. Vahel üllatab ta õpilasi sellega, et laseb neil tunni lõpus kaks minutit käsi sirgelt ees hoida. Algul arvavad kõik, et see on imelihtne, kuid pärast esimest minutit tunnevad, et nii see pole. „Võimlemistundide tegevused on meile selliseid nüansse täis. Neid tuleb lihtsalt osata näha, kogeda ja hiljem imestades analüüsida,“ ütleb Rückenberg.

Lavastab massistseene

Mõnes tunnis seisavad õpilased ruudukujuliselt nagu malelaual ja teevad kõik täpselt ühtmoodi tantsusamme. Niimoodi tantsitakse vesternides kantrimuusika saatel, kuid Rückenbergi tunnis tantsitakse ka nublu ja Curly Stringsi saatel.

Rückenberg kasutab võimlemistunnis ka rivitantsu põhimõtteid. Ta laseb õpilastel ühes sirges viirus üle saali joosta – keegi ei tohi jooksu ajal teistest ette jõuda ega maha jääda.

Efektne harjutus on üle kaaslaste jooksmine – õpilased on põrandal ümmarguses ringis kiirtekujuliselt pikali. Kolm ringi liiget tõuseb püsti ja jookseb päripäeva üle teiste, kuni leiab tühja koha ja heidab sinna pikali. Nende kõrval olevad õpilased hüppavad siis kohe püsti ja jooksevad omakorda üle oma kaaslaste.

Janar Rückenberg: „Palju inimesi samal ajal koos tegutsemas on mõnusalt vaatemänguline ja avaldab muljet. Lisaks on need tegevused õpetlikud, sest tuleb osata üheskoos tegutseda. See on justkui ühiskonna väike mudel. Kui rivitantsu rivis tantsivad samal ajal koos 1.–9. klassi õpilased, liidab see kogu kooliperet. Selliseid ühistegevusi mäletatakse ilmselt elu lõpuni.“

Langeb õpilaste tasemele

Rückenberg on seda tüüpi lavastaja, kes mängib ise kaasa. Ruudukujulise rivitantsu puhul on liigutav vaadata, kuidas pikka kasvu atleetlik õpetaja tantsib koos viienda klassi kleenukeste õpilastega. Tegelikult püüab Rückenberg oma õpilastest isegi „madalamale“ langeda. Nimelt on tal mitmeid võimlemisharjutusi, kus ta ärgitab õpilasi endast paremat tulemust saavutama. Hüpake hüppenööriga minust paremini! Rippuge kangi küljes minust kauem! Visake vabaviskeid minust täpsemalt jne. Rückenberg on võtnud videosse, kuidas tal kolme palliga žongleerimine üpris kehvasti välja tuleb. „Žongleerige minust paremini!“ on selle video sõnum.

Janar Rückenberg: „Olen õpetaja, kes pusib esmalt ise mingite asjade kallal – tantsusammud, žongleerimine jms –, ja näitab sellega õpilastele, et õpetaja ise ka veel ei oska, aga kui kannatlikult proovida, on kõik võimalik. See on olnud läbi aegade nii, et noored õpivad vanemaid inimesi jälgides, olgu selleks vanem koolikaaslane, õde, vend või miks mitte ka õpetaja. Eeskuju motiveerib.“

Kehtestab normatiive

Õpilasel peab olema teada, mida, kuidas ja millal hinnatakse, siis saab ta enda aega planeerida ja väiksemaid vahe-eesmärke seada. Olulised on konkreetselt määratletud õpitulemused. Näiteks suudab 3. klassi õpilane 3–6-kuuse harjutamise tulemusena hüpata 40 järjestikust hüpet hüpitsaga jne. Praktika näitab, et ka õpilased ise soovivad midagi saavutada!

Janar Rückenberg: „Koolikorraldus, sh kehaline kasvatus ei saa tugineda põhimõttele, et kõik teevad nii palju/vähe, kui viitsivad. On vaja mingeid kriteeriume. Vähemalt õpetajal endal võiks olla kirjas, mitu hüpet järjest võiks hüpitsaga hüpata 12-aastane poiss, mis võiks olla kolme kilomeetri tempokõnni aeg, kui hästi peaks õpilane valdama võrkpalli ülaltsöötu jne. Loomulikult peavad kriteeriumid olema harjutamisega enam-vähem saavutatavad, aga need peavad kindlasti olemas olema. Kehalise kasvatuse õpetaja, kes väidab vastupidist, ei tee oma tööd hingega või on tal liiga vähe praktikat. Kriteerium on ju tegelikult õpitulemus, mille õpilane püüdlikult harjutades mingi perioodi (näiteks trimestri või aasta) lõpuks saavutama peaks. On igati eluterve, et seame sihid, teeme nende saavutamiseks tööd ja üritame mingis tegevuses, oskuses või võimekuses uue tasemeni jõuda. Püüdlemine on ju igasuguse arengu alus! Õpilane ise tahab samuti selgeid eesmärke. Ta tahab hüpitsaga 20 järjestikust hüpet teha, joosta 12 minutiga vähemalt 2000 m jne. Kui me ütleme mistahes tulemuse puhul „Tubli oled!“, siis ei maksa imestada, et meil sellise tühikiitmise peale kõik liikumisega seotu allamäge läheb.

Lubab lõputult järele vastata

Kehalises kasvatuses on konsultatsioonid ja järelevastamised niisama vajalikud kui teisteski ainetes ja Rakke Koolis toimuvad need juba viimased 20 aastat.

Luban trimestri piires kõikidel õpilastel kõiki hindeid parandada. Õpilased võivad parandada kolme neljaks ja nelja viieks nii mitu korda, kui nad seda soovivad. Kehalises kasvatuses on selline lähenemine vajalik, sest oskused ja võimekus ei tule nipsust, aga kui keegi saab pühendumise tulemusel milleski paremaks, siis võtan õpilaste järelevastamised alati vastu ja luban neil oma hinnet parandada. Tegelikult on ju meie elu mõtegi pidev püüdlus areneda ja järjest paremaks inimeseks saada!“

Püüab laiemat avalikkust mõjutada

Janar Rückenberg on kirjutanud/tõlkinud ligi 600 artiklit spordi, treeningu ja liikumisega seotud teemadel. 2014. aastal avaldas ta raamatu „Sinu parim vorm jõusaalist“. Artikleid hakkas ta kirjutama 2000. aastate alguses, kui hakkas kulturismiga tegelema. Ta tõlkis – algul sõnaraamatu abil – palju ingliskeelseid kulturismiteemalisi artikleid eesti keelde ja tegi neist ülevaateid portaalile
Fitness.ee. Ta usub, et osaliselt ka tänu aktiivsele tõlketegevusele saavutas ta kulturismis maailmataseme. Lisaks kulturismile on ta kirjutanud spordipsühholoogiast, noorte treeningust ja toitumisest, vastupidavus- ning jõutreeningu metoodikatest ning muidugi meie kehalise kasvatuse ainekavast.

Nüüd räägitakse jälle, et meie noored on kehaliselt nõrgad, ja püütakse asja parandada kehalise kasvatuse liikumisõpetuseks muutmisega. Janar Rückenberg: „Kõige paremastki ainekavast pole kasu, kui lapsed liigutavad ennast ainult kehalise kasvatuse tundides. Seda on liiga vähe! Iga laps peab lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka trennis käima!“

Õpetaja Janar Rückenberg sportlasena

Eelkõige on Janar Rückenberg tuntud kulturistina, sest ta on saavutanud kulturismi maailmameistrivõistlustel pronksmedali (2015). Mida peab inimene suutma, et kulturismis nii kõrgele kohale jõuda? Vaatame selgituseks Rückenbergi mõningaid sportlikke saavutusi.

JÕUHARJUTUSED

Kangi on ta surunud lamades rinnalt 200 kilo.
Jõutõmmet on teinud 300 kiloga.
Kükki on teinud 250 kiloga.
100-kilose kangiga turjal on teinud 104 kükki järjest.

SISESÕUDMINE

Ta on osalenud 21 sõudeergomeetri võistlusel veteranide klassis M30+ ja M40 (2018–2022), olnud kõikidel kordadel esikolmikus ning 15 korral oma vanuseklassi võitja. Ta on võistelnud sõudeergomeetril nii 500, 1000, 2000, 6000 kui ka 10 000 meetri pikkusel distantsil.

MARATON