Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on õpetaja üks kvalifikatsiooninõue eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses kehtestatud nõuetele. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Erandid on kehtestatud samas seaduses, mille kohaselt võib õppekeeleks olla eesti keelest erinev keel, näiteks vene keel kohaliku omavalitsuse otsuse alusel, aga ainult järgmistes piirides:
- 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.–9. klassis;
- 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.–9. klassis;
- 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.–9. klassis;
- 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.–9. klassis;
- 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.
Gümnaasiumis võib alates 2024/2025. õppeaastast kuni 2029/2030. õppeaastani olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031. õppeaastaks, 11. klassis hiljemalt 2031/2032. õppeaastaks ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks.
2030/2031. õppeaastal võib 11. ja 12. klassis ning 2031/2032. õppeaastal 12. klassis läbiviidavas õppes olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.
Seega algab üleminek eestikeelsele haridusele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ja kestab kuni 2030. aastani.
Nii ongi obligatoorselt seadustes sätestatud, et Eesti riigis antakse haridust eesti keeles, seni vene keeles toimunud hariduse andmine muudetakse klass klassi haaval eestikeelseks.
Eestikeelse hariduse andmine eeldab, et õpetaja valdab eesti keelt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et õpetaja loetakse alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele vastavalt keeleseaduses kehtestatud nõuetele.
Õpetajaga, kes ei valda eesti keelt nõutaval tasemel, saab töölepingu üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõige 1 punkt 2 alusel, millest tulenevalt on kvalifikatsiooninõuetele mittevastav töötaja töökohale sobimatu.
Kindlasti tuleb õpetajal jälgida, et töölepingut ei öeldaks üles mingi muu paragrahvi ega punkti alusel. Töölepingu ülesütlemisel eelnimetatud õigusnormi alusel on töötajal sotsiaalsed garantiid, nagu töötuskindlustushüvitis ja teised tööturumeetmed.
Aga mis on oluline! Eesti riik on muutnud eesti keele oskuse nõudeid alates 27. juulist 2024 õpetajate suhtes järgmiselt: „Õpetajad, kes töötavad 1. juulil 2024. a üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, viivad oma keeleoskuse § 8 punktis 6 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2025. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse“ § 88 lõikes 1 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul kui õpetaja valdab eesti keelt vähemalt B1-tasemel.“
Seega, kui õpetajal on B1-tasemel eesti keele oskust tõendav dokument ja ta töötab koolis klassis, mille õppekeel on (veel) vene keel, vastavad tema kvalifikatsiooninõuded seadusega kehtestatule kuni 1. augustini 2025.
Kokkuvõtteks. Ükski tööandja ei tohiks kiirustada töötajaga töölepingu ülesütlemisega. On olemas suurepärased juhtimisinstrumendid, nagu koolitused, supervisioonid ja teised töötaja motivatsiooni ja arengu tõstmise meetodid. Oluline on märkida, et iga juhtumit on vaja analüüsida eraldi: milline on olnud õpetaja hariduse omandamise õppekeel jne. Õpetajaid tuleb väga hoida.
Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.
Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.
Lisa kommentaar