Nüüdse aja kooliõpilaste käes on telefonid, millega võitlus on lõputu ega vii kuhugi välja. Ei hakka seda eraldi miinusena mainima. Mainin positiivset ja negatiivset vaheldumisi.

Suur miinus: eestikeelsete õpetajate kiusamine Ida-Virumaal. Eesti õpetajad on vahetanud oma keelekeskkonda, et aidata venelastel üle minna eestikeelsele õppele. Eelmise aasta novembris viitas Kanal 2, et kaheksa eesti rahvusest õpetajat Kohtla-Järve Slaavi Põhikoolist on pöördunud linnapea poole, süüdistamaks koolijuhte õiguste rikkumises ja vaimses vägivallas. Näiteks kehalise kasvatuse õpetaja tõi välja, et juhtkond ei andnud talle vaba päeva, et viia oma haige laps arsti juurde. Hea näide sellest, kuidas velikorussi arvates on muulased mitte keegi.

Suur pluss: Nõukogude ajast pärit õpetajate raudvara. Sa oled lõpetanud kooli aastal 1990, lähed aastal 2025 samasse kooli emakeele klassi ja õpetaja on ikka seal. Ikka sama ilus, nagu tundus koolipoisile!

Suur miinus: tüdrukute võimu (girl power’i) puudumine. Direktor peab konkureerides esitama oma tegevusprogrammi vallavalitsusele. See pole missivõistlus – taljet ei mõõdeta. Kui aga naisdirektori ülekaal ja sellest johtuvad kompleksid ulatuvad mõõtmatutesse kõrgustesse, siis algab kõigi meesõpetajate kiusamine. Direktoril on ju võimupositsioon. Ta võib vallandada ja armu anda. Kohe esimesel nädalal selgub, et ei anta armu noortele peenikestele naisõpetajatele, kes õpetavad algklasse. Neid on võimalik pitsitada igasuguste tegevusplaanidega, bürokraatiaga. On võimalik ilusa taljega naisõpetajat ahistada näiteks sellega, et ta peab iga oma tunni kohta esitama põhjaliku tunnikirjelduse. Ikka on kiusajateks paksud ja koledad ning kius tabab peenikesi ja kenasid.

Maagümnaasiumite naisjuhid on ka midagi muud teinud või siis tegemata jätnud. Kadrina Gümnaasiumisse tungisid purjus mehed, esinesid mölaga viienda klassi looduslootunnis, isegi avasid õpetajanna arvuti ja „märkisid puudujaid“. Naisjuht mätsis selle kinni: midagi sellist pole tema arust olnud. Aga lapsed tundsid reaalset hirmu ja direktor samuti. Kas näiteks Hendrik Aguriga, kes on mees ja lisaks veel maadlejast koolidirektor, julgeks keegi niimoodi norida?

Suur pluss: täiskasvanute eesti keele kursused. Võimalus tutvuda täiseas õpilastega, kes puhtas eesti keeles seletavad, et nende eesti keele oskus on pigem tagasihoidlik. Siiski räägivad nad eksimatult C1-tasemel ka kõige keerulisemat teksti, teades ilma telefoni kiikamata keerulisi sõnu nagu „koonustäht“. 

Täiskasvanute koolitamiseks peaks läbima kursused, aga midagi uut sealt ei kuule. Kui su keskmine nimi on Psühholoogia nagu kirjanik Kaur Kenderil, siis sa oskad täiskasvanuid koolitada.

Suur miinus. Kiuslikud lapsevanemad. Nad tegutsevad koostöös kiusliku koolidirektoriga. Kiusliku lapsevanema tunneb teiste seast ära hõlpsalt. Kõigepealt loevad nad läbi koolis kasutatava õpiku, eeldades, et see ongi programm, mida laps peab läbima. Kuid siis tuleb nende laps koju täidetud töölehega, kus pole viidet õpiku harjutustele. See on kiusupunnile tegevuse algussignaaliks. On veel hea, kui lõplik instants, kellele kaevata, on direktor. Väga paljudel juhtudel kaevatakse linnavalitsusele, et laps õpib mõttetusi. 

Üks mu loodusloo õpetajast kolleeg näitas lastele videot, kuidas konn sööb putukaid. Oli aasta 2019. Jõudsin hommikul kell 7.45 õpetajate tuppa. Õpetajanna oli kummuli arvuti kohal ja nuttis. „Miks sa nutad, lillekene?“ küsisin mina. „Lapsevanemad S ja T kaebasid mu peale Tartu linnavalitsusse, et ma näitan vägivalda,“ ahastas kaunitar.

Tasakaalutu lapsevanem kannab ka oma seksuaalsed tungimõtted üle õpetajale. Meesõpetaja on tema arvates kohe kindlasti pedofiil ja liputaja, naisõpetaja aga lahke anniga teadagi kes … Ühes Tartumaa koolis kohtuasjaga lõppenud kaasus on ainult jäämäe veepealne osa. See on igas koolis nii. Vägivallatsejal on vaja end kuhugi maandada. Ja ta teab, et õpetaja on ühiskonna nõrgem pool. Õpetajate palgavaidlused, isegi streik, on jõudnud meediasse. 

Väga mugav on peedistada inimest, kes vaidleb oma palga üle. Kuidas käituda vastikute inimeste ehk psühhopaatidega – selle üle on kirjutatud pakse raamatuid, aga seda õiget ikka ei ole.

Plussiks on veel priimused. Olen ise olnud sellises situatsioonis. Sa alles seletad kirjandi teemasid, aga üks õpilane juba kirjutab. Ta on paari sekundi jooksul valinud sobiliku teema ja teeb sellest suurteose. Priimust ei huvita, et klassi siseneb sotsiaalpedagoog ja toimetab sealt ära rõvetseva nolgi, kes juhtumisi on selle priimuse klassis. Tippusid ei huvita kellegi teise käitumisprobleemid, sedastas minu mentor, õpetaja Maila Jürgenson Tartu Raatuse Koolist. Ja kui sa siis seitsme aasta pärast guugeldad, mis on priimusest saanud, siis selgub, et ta on hea ema. 

Muude hulgas on ka käitumisprobleemidega priimuseid. Üks selline tegelane eelmisest kümnendist oli tunnis liiga jutukas. Manitsemine ei aidanud, aitas emale helistamine. Alates telefonikõnest emale oli priimus vait ja kirjutas perfektseid kirjandeid. Isegi haikusid! Nüüd tuli see naine mulle vastu Tartus, näpu otsas väike tütar! Õpetaja töö eelis on see, et sa näed tulemusi.