Teater TEMUFI avas mullu verivärske ja kiidetud sisekujundusega teatrimaja, kuid etendusi antakse üle kogu Eesti.

TEMUFI trupijuhi Kaisa-Kadi Pildi sõnul on teatri jaoks oluline olla oma vaatajaskonnale lähedal ja teha teatrikülastus võimalikult lihtsaks. „Noortelavastusega „U-TUBE“ tegime aastate jooksul mitu ringreisi üle Eesti ning see kogemus näitas, et noori teatrisõpru leidub igas Eesti otsas. On rõõm, et leidub pedagooge, kes soovivad oma õpilasi just TEMUFI uude teatrimajja tuua. Kuna aga kõigil ühel või teisel põhjusel seda võimalust ei ole, sõidame ka seekord lavastustega eri linnadesse, et keegi teatrielamusest ilma ei jääks.“ 

Teatrit igale vanusele

Teatri loominguline juht Peep Maasik räägib, et repertuaari valikul on lähtutud sellest, et vaatamist jaguks igale vanuseastmele. „Näiteks gümnaasiumiõpilastele on mõeldud teatrimaja avalavastus, Jaan Krossi „Wikmani poisid“ ja 21. veebruaril esietenduv, Piret Jaaksi algupärandil põhinev põnevik „Tumeaine“.“

Kui „Wikmani poisid“ tõstatab küsimuse, kuidas suhtume oma minevikku ja kas suudame teha rahu oma valikutega, siis „Tumeaines“ võetakse luubi alla vägivald ja võimusuhted. 

„Tumeaine“ lavastaja Rauno Kaibiaineni sõnul käsitletakse lavastuses lapsepõlvetraumade ja koolikiusamise temaatikat.

Põhikool ja algklassid

Põhikoolinoortele sobib vaatamiseks „Võtmesõnade võrk“. Lavastus räägib loo noortest, kes püüavad leida oma teed sõjast ümbritsetud maailmas. Noored leiavad siiski viisi, kuidas säilitada endas inimlikkus ja vastutustunne. Sel teekonnal on sõprust, esimesi armumisi, palju seiklust, nalja ja mängulusti. „Üks põhjus, miks mulle meeldib lavastada lastele ja noortele, on veendumus, et neile tuleb teha allahindlusteta teatrit, kus räägitakse juuretasandil pärisasjadest,“ ütleb lavastaja Kati Kivitar.

Algklassidele ja lasteaedadele mõeldes on loodud hoopis teisest puust sõnadeta lavastus „Must ja valge koer“. Nimitegelased, keda kehastavad Silver Kaljula ja Rauno Kaibiainen, ning vares Natali Väli esituses suhtlevad lastega ainult tantsu- ja loomakeeles. Lavastaja Tanel Ting leiab, et „Must ja valge koer“ on ennekõike sõpruse ja sõbraks saamise lugu.

„Mind hakkas paeluma mõte, kuidas eri kultuuridest lapsed, kes sama keelt ei räägi, saaksid liivakastis koos mängida?“ sõnab Ting. Krapsakad koerad ja krutskitest pungil vares näitavad, kuidas ootamatud kohtumised võivad muuta argipäeva eriliseks ning mil moel viivad avatus ja üksteisemõistmine rikastavate sõprussuheteni.

Kevadhooajal antakse etendusi nii kodusaalis Viljandis kui ka teistes suuremates ja väiksemates linnades üle Eesti.