Hiljuti avaldatud Eesti laste vaimse tervise uuringu tulemustest selgub, et 10–15 aastaga on lastel vaimse tervise probleemid süvenenud, tüdrukutel rohkem kui poistel. Riskiteguritena tuuakse välja kiusamine, koolistress, raskused oma emotsioonidega toimetulekul, pidev muretsemine, liigne nutiseadmete kasutamine, vähene uni ning väga sageli ka konfliktid vanematega.

Kõigil neil teguritel on otsene seos ka koolitõrke ja koolist puudumisega, mida on viimasel ajal üha rohkem. 

Lastekaitsetöötajad on märganud, et kui kümmekond aastat tagasi veetsid koolist puudujad aega tänaval ja kampadesse kogunedes, siis nüüd ollakse kodus internetis. Üks ema rääkis, et tema tütar ei käinudki gümnaasiumi kahes viimases klassis koolis, vaid oli suurema osa ajast arvutis. Kooliga jõuti kokkuleppele, et neiu võib õppida kodus, mis nägi välja nii, et ema kirjutas tütre eest valmis referaadid ja tegi ära kodutööd, tänu millele too üldse kooli lõpetas. Tööle ei ole neiu praeguseni läinud.   

Paljudel lastel tekib koolitõrge liiga suure õppekoormuse tõttu – asjad hakkavad kuhjuma, tekivad võlgnevused, kuni kõik kasvab üle pea. Igahommikused peavalud viivad läbipõlemiseni ning lõpuks ka meeleolu- või ärevushäireni.

Osa lapsi ei taha või ei julge kooli minna, sest teda kiusatakse. 7% tunneb, et tal pole klassis sõpru.

Tihti jäävad lapsed koolist eemale keeruliste peresuhete ja -sündmuste tõttu. Uuringu järgi mõjutab lapsi enim vanemate lahutus, mida oli kogenud 25% vastanutest, pereliikme surm või raske haigus (32%) ja vanema alkoholiprobleemid (13%). Peresuhteid mõjutab ka rahapuudus.

Kodus, kus pidevalt tülitsetakse ja laps peab tundma hirmu, millises tujus ja olekus vanem õhtul koju jõuab, ongi raske muule mõelda. Kui hommikuti tuleb tühja kõhuga kooli minna ja pole kedagi, kes ta üles ärataks ja tunneks huvi, kas tal on vajalikud õppevahendid olemas ning terved ja puhtad riided selga panna, võibki kool teisejärguliseks muutuda.

Uuring näitab, et vanematel jääb puudu oskusest keerulisemate olukordadega toime tulla, lapsele piire seada, hoolt ja turvatunnet pakkuda. Riik on probleemide ärahoidmiseks ja ennetamiseks loonud ministeeriumide koostöös valdkonnaülese vanemluse toetamise tegevuskava ning pakub tõhusaid teaduspõhiseid programme ja koolitusi, kuhu pered, kellel seda kõige rohkem vaja, enamasti kahjuks ei jõua. Küsimus ongi, kas sellest piisab või on midagi veel vaja.