Teist aastat järjest toimuv loodusvaatluste minimaraton on üle-eestilise loodusvaatluste maratoni õppeasutustele suunatud erivariant. Minimaraton on harrastusteaduse algatus, mis kutsub õpilasi ja õpetajaid maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul eelnevalt registreeritud alal elurikkust kirja panema ja oma vaatlusi Elurikkuse andmeportaali edastama.

Loodusvaatluste minimaraton koolidele toimub 5. maist 6. juunini. Enne 20. märtsi registreerunud koolidel on võimalik taotleda liigieksperdi kaasamist korraldajate poolt. Infoseminar minimaratoni korraldamise huvilistele toimub 30. aprillil Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Alade registreerimine on avatud kuni 5. maini.

Minimaratoni korraldamisel saab õppeasutus ise valida, millisel kuupäeval etteantud ajavahemikus vaatlusi teha. Vaatlema ei pea 24 tundi järjest – võib valida endale sobiva paaritunnise ajaakna, millal õppida koos õpilastega tundma õhus, maas ja vees leiduvat elurikkust. Ööpäevane kestus võimaldab vaadelda nii hommikul kui ka pärastlõunal ning näiteks mitme klassiga osaledes saab tegevuse kahe päeva peale ära jagada. 

Kus minimaratoni korraldada? 

Loodusvaatluste minimaratonil osalemine innustab õpilasi loodust märkama ning vaatlustega võib algust teha koguni õppeasutuse õuelt. Milliseid kodumaiseid puu- ja põõsaliike seal leidub? Milliseid linde või putukaid seal näha või kuulda võib? Kas põõsaste all ja kraavikaldal võib kevaditi keegi õitseda? Maikuus ja juuni alguses on palju õitsvaid liike salumetsa all, seega sobivad kõik ülaste ja sinilillede kasvukohad vaatluste tegemiseks igati. 

Kui koolimaja ümbruses napib rohelust, võib minna lähedal asuvasse parki või ühendada minimaratonil osalemine hoopis mõne looduskeskuse või matkaraja külastusega. Oluline on hiljemalt 5. maiks oma vaatlusala ära registreerida. 

Õpivad kõik 

Loodusvaatluste minimaraton loob hulgaliselt õppimisvõimalusi nii õpetajatele kui ka õpilastele. Minimaratonil õpitakse kirjeldama lihtsamaid liike ja märkama nende tunnuseid – nii saadakse teada, mille alusel liike eristada. Võib avastada, et mõned rahvapärased nimed ei olegi ametlikud liiginimed. 

Õpetajal pole tarvis karta, et ta peab kõiki liike ise tundma. Väga oodatud on ka kõige tavalisemate liikide vaatlused, millest moodustunud aegread annavad aastate pärast teadlastele väärt infot. 

Et määramine läheks libedamalt, võib kaasata liigieksperte. Nii saavad lapsed aimu ka loodusteadlaste ametitest. Kellel võimalik, võib abiks kutsuda liigitundjast lapsevanema. Kui soovite vaatluspäevaks kaasata liigieksperti korraldajate seast, tuleb end registreerida enne 20. märtsi. 

Vaatluste tegemine võib olla grupitöö 

Kõik minimaratonil tehtud vaatlused tuleb sisestada Elurikkuse andmeportaali. Kõige lihtsam on vaatlusi koguda ja edastada nutirakendusega PlutoF GO. Vaatlusi võib esialgu kirja panna ka paberile, et hiljem need arvutisse sisestada. See võimaldab keskenduda vaatlemisele ja fotode tegemisele ning hiljem ka määrajaid kasutada. Näiteks võib võrrelda, kas määramiseks kasutatavad nutirakendused annavad kõik sama info või mitte. Vaatluste sisestamise käigus saavad õpilased värskendada süstemaatika tundmist ja rohkem aimu sellest, milliseid andmeid eluslooduse kohta kogutakse. PlutoF GO aitab muuhulgas automaatselt määrata vaatluskoha koordinaadid ning pakub tehisaru abi liikide määramiseks. 

Oluline on teha õues igast liigist foto, sest selle alusel kinnitavad Elurikkuse andmeportaali liigieksperdid vaatluse. Lindude puhul võib ka filmida või laulust helilõigu salvestada. Vaatluste tegemine edeneb paremini, kui andmete kirjapanemine, pildistamine ja liikide otsimine on õpilaste vahel ära jagatud. 

Vabatahtliku lisaülesandena võivad õpilased oma maratonist teha videokokkuvõtte, plakati, esitluse või muu loovtöö, mida teistega jagada. Sügisel ootame loovülesande ja minimaratoni vaatluspäeva kokkuvõtete esitanuid Tartu Ülikooli botaanikaaeda, et oma kogemusi teiste vaatlusmaratonil osalenutega jagada. 

Keda ja miks vaadelda? 

Oodatud on kõik eluslooduse liikide vaatlused: loomad eri rühmadest (linnud, kalad, imetajad, roomajad ja kahepaiksed, mitmesugused selgrootud, näiteks putukad või limused jt), taimed, seened, samblad, samblikud jm. Maratoni toimumisaja valikul on hea meeles pidada, et kevadel on linnuvaatluseks parim aeg üsna vara hommikul. Taimi on hea määrata alates keskpäevast, kui hommikune kaste on kuivanud. Liblikad alustavad oma lendu veidi enne keskpäeva. 

Vaatlusmaraton on hea õuesõppevõimalus, mis pakub vaheldust klassiruumis laua taga istumisele. Minimaratoni saab ühendada õppeaasta lõppu tähistava väljasõidu või muu sündmusega ning kogutud vaatlusandmed võivad olla aluseks mõne näituse või õpilastöö tegemiseks. 

Lisateave ja registreerumine elurikkus.ee/minimaraton. 

Loodusvaatluste minimaratoni korraldavad Margit Hirv, margit.hirv@ut.ee ja Külli Kalamees-Pani, kulli.kalamees-pani@ut.ee (Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed).

Minimaratoni toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.