Hilisem tundide algus mõjub hästi õpilaste vaimsele tervisele, käitumisele ja õpitulemustele.
Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud määruse eelnõu järgi peaksid alates selle aasta 1. septembrist algama koolitunnid hommikul kell 9. Muudatus puudutab statsionaarse õppe kõiki kooliastmeid. See tähendab, et koolitunnid ei tohiks alata enne kella üheksat, küll aga vajadusel hiljem. Erandkorras jääb koolidele võimalus hoolekogu ettepanekul ja koolipidaja nõusolekul hakata tundidega pihta ka varem, kuid mitte enne kaheksat. Seni kehtinud korra järgi algasid koolis õppetunnid kell kaheksa või hiljem.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse õppekava valdkonna juhi Marjeta Venno selgitusel on koolipäeva alguse muutmine üks neljast muudatusest, mis toetab nüüdisaegset õppimist. Seda on toetanud/kinnitanud ka mitmed koolid.
„See on argumenteeritud, kaalutletud ja teaduslikele andmetele tuginev otsus,“ selgitab Venno. „Uneuuringud on näidanud, et suurel osal koolilastest alates kümnendast eluaastast ei hakka keha uneainet piisavalt vara tootma, et uinuda ja hommikul puhanuna ärgata. Kui nad uinuvad, siis vajavad magamiseks pikemat aega kui see, mis näeb ette kell kaheksa õppetööga alustamist. Praktilised kogemused näitavad, et kui õppimine algab kell üheksa, siis on õppimine algusest peale efektiivsem, õppimisvalmidus on suurem.“
Päevakavaga seoses näeb määrus ette teisigi nüüdisaja õpikäsitust toetavaid muudatusi. Koolipäeva jooksul peab iga laps saama vähemalt 20 minutit korraga liikuda õues. Samuti peab jääma söömiseks (lisaks sööklasse minemisele ja järjekorras seismisele) aega vähemalt 20 minutit. Toitumine on päeva normaalne osa ja selleks tuleb aega anda.
Neljas muudatus näeb ette, et kodustele õpiülesannetele ei tohi kuluda ühes õppepäevas rohkem kui tund aega. „See eeldab õpetajate koostööd ja kokkuleppeid, vajadusel ka päevakava ümbervaatamist,“ nendib Venno.
Kõik need muudatused toetavad noorte vaimset tervist ja õpirõõmu.
Lisa kommentaar