Koolides on käsil lõpuspurt. Erinevalt varasemast teavad osalejad, et pärast finišijoont tuleb edasi joosta, aga keegi ei oska öelda, kui palju ja kui kauaks selleks indu jätkub. Mis motiveerib õppima pärast eksamit? Usun, et traditsioonidel on oma mõju ja nii õpetajad kui õpilased jätkavad koolis tööd juunini välja. Inertsist, kohusetundest …  

On oht, et osa nõrgemaid õpilasi lööb käega või langeb depressiooni. Ka õpetajad võivad pinge all murduda ja koolist minema kõndida. Eriti need, kellel vähem töökogemust. Olen kuulnud öeldavat: „Kes tahab sõita rongis, mis tõttab kraavi?“ Olen kohanud ka neid, kes peavad mõttekaks loobuda koolitööst ja hakata eratunde andma. Nii saad valida, keda õpetad, teha seda üks ühele, kõrgem tunnitasu peale selle.

Kui liidame õpetajate puudusele ajanappuse, millest hoolimata tuleb enne eksamit asjad selgeks saada või üle korrata, tekib küsimus, kui egalitaarne meie üldharidus enam on. Kas ühtluskooli põhimõte on päriselt kõrvale heidetud? Eri koolides saavad õpilased enne matemaatikaeksamit erineva ettevalmistuse – esiteks pole õpetajad ühesugused; teiseks on ühes koolis leitud matemaatika jaoks lisatunde, teises aga mitte. Põhikoolilõpetajatega rääkides on tulnud välja, et paljudele on palgatud enne eksamit eraõpetaja. Seda vastavalt võimalustele, ennekõike vanemate rahakotist sõltuvalt. Kuulsin otseallikast, et ühes pealinna nõndanimetatud eliitkoolis võtavad pea kõik matemaatika tasulisi eratunde. Hardisuslik ebavõrdsus näib olevat Eesti paratamatus. Paratamatult sõltub laste edukus vanemate rahakotist, aga miks seda ebavõrdsust riigi otsustega forsseerida? 

Vanemad mõjutavad õpilaste tulemusi teisestki aspektist: nende ootused koolile on kõrged, aga iseendal vastutustunnet napib. Mõtlen rohkeid puudumisi, millele kodus põhjendus leitakse. Küll venitatakse koolivaheaegu nädalate viisi pikemaks, kuna käiakse reisimas, küll leitakse endas piisavalt empaatiat, et laps koju jätta. Kes on ikka öö läbi arvutis istunud, on hommikuks kurnatud või haiglane. Jälle põhjus koju jääda.   

Olen nõus nendega, kelle arvates peaks riik välja töötama selgepiirilised seadused, mis kohustaks lapsevanemat oma lapse eest vastust andma. Kooli ja kodu vahel tuleks sõlmida partnerlusleping, mis sätestaks mõlema poole õigused ja kohustused. Sel moel laieneks nii kodu ja kooli koostöö kui ka vanemate vastutus. Ühendriikides on osariike, kus õpilasel on kohustus osaleda tundides teatud mahus: kui oled veerandist tundidest puudunud, jääd kursust kordama. Üleüldse, mõne päevaga enne eksamit matemaatikat selgeks ei õpi.