Põhikooli lõpueksamite hooaeg on alanud ning lisaks eesti keele ja matemaatikaeksamile peavad õpilased sooritama ka valikeksami. Millist eksamit aga valida? Koolielus saab küsimus oluliseks juba jaanuaris-veebruaris, mil õpilased päriselt mõtlevad, millises õppeaines eksami sooritamine tooks kõrge punktisumma või oleks tark valik edasise õpitee kujundamisel.

2023. aasta põhikooli valikeksamite statistika näitab, et kõige populaarsem valik oli ühiskonnaõpetus (sooritajaid 2011), millele järgnes inglise keel (sooritajaid 1561). Tartu Luterliku Peetri kooli selle aasta 18 lõpetaja valikutest johtub, et 12. mail sooritavad 12 õpilast inglise keele, kolm ajaloo ning kolm keemia valikeksami. Viimase andmepunkti üle olen vägagi õnnelik, sest just keemia (ja ka teised loodusteadused) on õpilastele tihtipeale keerulised ega osutu valituks. Inglise keele eksami valinute suurt hulka saab seostada aine elulisusega: see on teismelise jaoks kodune keeleruum. Ja kuigi loodusaineid seostatakse keeruliste loogikate ning mõistete ja valemite tuupimisega, samuti kleebitakse neile alusetult külge elukauge õppeaine silti, valis kuuendik luterliku kooli üheksandikest valikeksamiks just keemia. 

Õpilane Mirjam tõi välja, et keemiaeksam tundus kõige lihtsam ja loogilisem valik, kuna tal on selles aines korralik teadmiste pagas. Neiu lisas, et temale on keemia ning ja teised loodus- ning reaalained põnevad, kuna seal on kindel süsteem, kõik on suhteliselt loogiline ning saab lahendada huvitavaid ülesandeid. Seega ei arva mitte kõik teismelised, et loodusainetes tuleb vaid valemid selgeks õppida ja jälgida rangeid ülesannete lahendamise reegleid. 

Lisaks luterliku Peetri kooli üheksandikele valmistan õpilasi keemia valikeksamiks ette ka Tartu Ülikooli pakutaval veebikursusel, kus osaleb sellel õppeaastal 16 õpilast. Mitme asutuse peale kokku peaaegu klassikollektiiv üheksandikke, kes soovivad sooritada keemia valikeksamit. Kursusel osalev Iti põhjendas oma eksamivalikut tulevikuplaanidega: „Valisin keemia, sest kavatsen minna edasi õppima meditsiini ja keemiaeksam aitab mind selle juures rohkem kui inglise keele eksam. Ma oskan keemiat hästi ja arvan, et seda eksamit on mul lihtsam teha kui inglise keele oma, kuna inglise keeles ma ei ole väga hea.“ Nii Mirjam kui Iti toovad välja, et keemia pakub neile huvi, on lihtne ja seega loogiline valik. Lisaks arvan, et keemia (või ka teiste loodusainete) valikeksami sooritamine on ka strateegiline valik. Need on ained, mida ainekava kohaselt õpitakse vaid põhikooli kahel hooajal – seega on info maht, mida õpilane peab reprodutseerima, kindlasti väiksem kui inglise keeles, mida hakatakse õppima juba esimeses kooliastmes. 

Kursusel osaleja Alise põhjus haakub kaasteelistega, kuid on ka enesearengule suunatud: „Valisin põhikooli lõpueksamiks keemia, kuna see pakub mulle huvi ning inglise keel oleks olnud liiga lihtne variant. Gümnaasiumis loodussuunda minnes tuleb keemia lõpueksam mulle rohkem kasuks kui inglise keel.“

Kuna sellel õppeaastal toimuvad kõigepealt põhikooli lõpueksamid ning seejärel gümnaasiumite sisseastumiskatsed, võib olla keemia (või mõne muu loodusaine) valikeksami sooritamine ka strateegiline otsus, et korrata enne gümnaasiumi loodussuunda astumist. Nii saab noor teadmisi süstematiseerida koos pisikese välise motivaatori – valikeksamiga.

Mirjami, Iti ja Alise arvamused ilmestavad tõsiasja, et eksamivalikuid mõjutavad nii isiklikud tugevused, huvid kui ka tulevikuplaanid. Õpetajatena saame suunata õpilasi teadlikumate valikute poole, julgustades lähtuma oma tugevustest ning tutvustades eksamivalikute mõju edasiõppimisvõimalustele. Samuti on lihtne põimida pingutust nõudvatesse ülesannetesse varasemate eksamite ülesandeid, et noor saaks nende lahendamise käigus kujundada arusaama, millised ülesanded on talle jõukohased või huvipakkuvad. 

Minu õpilased leiavad oma töödest alati vähemalt ühe õpitud teemat käsitleva valikeksami ülesande. Loodusainete õppimine ei anna vaid võimalust kindla õppesuunaga gümnaasiumisse kandideerida, vaid arendab loogilist mõtlemist, süsteemset lähenemist ja ka oskust probleeme lahendada. Lisaks on MATIK-ainete teadmisi kasutavad erialad tööturul aina nõutumad ning juba põhikoolis saadud teadmised ja oskused võivad mõjutada noore karjäärivalikut. 

Kutsekoja tööjõuvajaduse seire andmetel jääb tööturul inimesi puudu just tehnika, tootmise ja ehituse vallas, põllumajanduses, loodus- ja täppisteadustes ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonnas. Tugev loodusteaduslik taust võib seega tagada noorele ka helgema tuleviku tööturul.    

Õpetajate privileeg on noori suunata. Meie ülesanne on pakkuda tuge ja abi otsuste tegemisel. Saame julgustada õpilasi kaaluma ka vähem populaarseid, kuid arendavamaid teid. Kuigi need võivad nõuda rohkem pingutust, siis usun, et pikas perspektiivis on need tasuvad.