Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul ootavad haridust ees põhjalikud ja suunamuutust toovad reformid, mis puudutavad kõiki tasandeid alusharidusest kõrghariduseni.

Kevadel sõlmitud koalitsioonileppe fookuses on eestikeelse õppe rakendamine, õpetajate karjäärimudel, haridusasutuste vastutuse jagunemine ning tugispetsialistide süsteemi ajakohastamine. Samuti pööratakse senisest suuremat tähelepanu kutse- ja rakenduskõrghariduse kättesaadavusele ning doktorikoolituse mahule. Ministeeriumi sõnul on eesmärk luua sidus, kvaliteetne ja tulevikukindel haridussüsteem, mis vastab nii ühiskonna kui tööturu vajadustele.

Hariduses on praegu käimas suur reform, mis toob lastehoiud sotsiaalministeeriumi vastutusalast haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse. See tähendab, et lastehoidudest saavad seniste sotsiaalhoolekande asutuste asemel haridusasutused. 

„Selle tulemusena peavad lastehoiud hakkama rakendama riiklikke õppekavasid ning hindama oma töötajate kvalifikatsiooninõuete täitmist. See on üks peamisi tegevusi, mida me alushariduse valdkonnas toetame ja ellu rakendama,“ selgitab Kallas.

Palgalisa koefitsiendiga 1,5

Tema sõnul on teine suur muudatus üleminek eestikeelsele õppele. „Sellega seoses jätkub õpetajate koolitamine – nii eesti keeles kui ka metoodikas,“ räägib minister. „Seda tehakse kõigil haridustasemetel: alushariduses, põhihariduses, keskhariduses ja kutsehariduses. Lisaks maksame Ida-Virumaa õpetajatele jätkuvalt palgalisa seni, kuni eestikeelsele õppele üleminek on lõppenud.“

„Alushariduse ja põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus, edasise haridustee eest riik.“

„Eestikeelne õpe 2030“ raames on Ida-Virumaal kooliõpetajatele, kes õpetavad eesti keeles, ette nähtud palgalisa koefitsiendiga 1,5. Sama piirkonna lasteaiaõpetajatele rakendub koefitsient 1,3.

Tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded on Eestis praegu küllaltki selgelt paigas. Samas on viimasel ajal haridusvaldkonda tulnud ka madalama kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes saavad samuti lastele toeks olla.

Kvalifikatsioonisüsteem tuleb üle vaadata

„See tähendab, et tugispetsialistide kvalifikatsioonisüsteem tuleb üle vaadata,“ nendib minister. „Näiteks logopeedid on Eestis magistrikraadiga spetsialistid, kuid mitmes Euroopa riigis on võimalik töötada logopeedina ka bakalaureusekraadiga või kõneterapeudina muude kutsestandardite alusel. Sellisedki spetsialistid suudavad lapsi kõnearengus toetada.“

Kallase sõnul ei ole praegu selgelt reguleeritud, millised spetsialistid kvalifitseeruvad tugispetsialistideks koolis või lasteaias. „See on arutelu koht: kuidas tagada vajalik teenus ning millised võiksid olla tugispetsialistide karjäärimudelid ja kvalifikatsiooninõuded,“ lausub ta.

Üld- ja kutsehariduses on õpetajate karjäärimudeli rakendamine seotud uue seaduseelnõuga, mis on juba Riigikogus menetluses. Koalitsioon on kokku leppinud, et koolipidajatele eraldatakse täiendavat raha – 4% palgafondi kasvu ulatuses järgmiseks kolmeks aastaks –, et seda karjäärimudelit saaks ellu rakendada.

Selle tulemusel hakatakse õpetajatele kehtestama ühtset alampalka. Varem oli kolm alammäära, kuid nüüd määratakse näiteks üldhariduskoolide õpetajatele üks ja ühtne. Karjäärimudel näeb ette, et on olemas eri tasemed:

1. alustav õpetaja,
2. vanemõpetaja (kelle alammäär on 10% kõrgem),
3. meisterõpetaja (kelle alammäär on 30% kõrgem).

Kallase sõnul ei laiene alammäär neile, kes töötavad õpetaja ametikohal, kuid kellel puudub vajalik kvalifikatsioon. „Sellisel juhul kujuneb palk töölepingu tingimuste ja koormuse alusel,“ märgib ta.

Minister ütleb, et koolijuhtide atesteerimissüsteemiga jätkatakse samas suunas, nagu seni kokku lepitud. „Samuti jätkame algkoolide toetusmeetmega, mis on seotud koolide kodulehe pidamise ja arendamise toetamisega,“ lisab ta. 

„2026. aasta kevadest ei ole enam võimalik lõpetada ainult põhikool ja minna otse tööturule või midagi muud tegema. Haridustee jätkamine on kohustuslik.“

Olulised muudatused üldhariduses

Koalitsioonileppes lepiti kokku koolivõrgu korralduse olulistes muudatustes, eelkõige vastutuse selges määramises haridusastmete lõikes. „Alushariduse ja põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus,“ selgitab Kallas. „Põhiharidusjärgse hariduse eest (ehk gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja täiskasvanute gümnaasiumid) vastutab riik. Kõigi nende õppekohtade loomine ja haldamine on edaspidi riigi ülesanne.“

Kallase kinnitusel on gümnaasiumide täielik üleminek riigi pidamisele pikaajaline protsess, reform peaks lõplikult rakenduma aastaks 2035. „Alustame aga juba praegu ning liigume selles suunas etapiviisiliselt,“ sõnab ta. „Praegu lõpetatakse koolivõrgu analüüsi, mis peaks saama valmis 2026. aasta lõpuks.“

Lisaks on kavas viia kohalike omavalitsuste eelarvesse need haridustoetused, mis seni on olnud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eelarves. See suurendab ministri sõnul omavalitsuste finantsautonoomiat. Üleviidavad toetused hõlmavad muu hulgas koolitoidutoetust, õpikute ja töövihikute ostmiseks mõeldud raha, koolijuhtide ja õpetajate täiendkoolitustoetusi ja paindlikke tugimeetmeid koolidele.

„Eesmärk on anda omavalitsustele senisest rohkem otsustusõigust ja vastutust põhihariduse korraldamisel,“ selgitab Kallas.

Plaanis on laiendada ka gümnaasiumiastme spordiõppe võimalusi, et tugevdada noorte tervist, arendada liikumisharjumusi ja muuta õppekava mitmekesisemaks.

„Oleme kokku leppinud, et suurendame spordilaste võimalusi omandada gümnaasiumiharidus spordivaldkonnas,“ räägib Kallas. „See tähendab, et Põhja-, Lõuna-, Lääne- ja Ida-Eestis peab olema vähemalt üks riiklik kool, kus spordilapsed saavad omandada gümnaasiumihariduse koos spordipõhise õppekavaga või muu sobiva haridusvõimalusega.“

Uus teema on matemaatika erialade ja matemaatika õppeaine arendamise eraldi strateegia väljatöötamine. „Teiste riikide kogemustest on näha, et tõsine katsumus on loodus- ja täppisteaduste ainete õpetamine ning õpetajate erialane kasv,“ lausub ta. „See ei ole ainult Eesti probleem, vaid paljude riikide ühine mure. Näiteks Rootsis võeti hiljuti vastu STEM-strateegia, mis keskendub just nende ainete arendamisele.“

Esimene kõrgharidus jääb tasuta

Ministri kinnitusel jääb esimese kõrghariduse omandamine eesti keeles õppuritele jätkuvalt tasuta – õppetasu ei tule. „Küll aga rakendatakse õppetasu edaspidi neile, kes asuvad õppima teist korda samal kõrgharidustasemel – näiteks bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes,“ selgitab ta.

„Kehtestatakse kümneaastane vaheperiood: kui õpingute lõpetamisest on möödas kümme aastat, saab inimene taas tasuta õppida. Mitmed kõrgkoolid on juba hakanud korduvõppijatelt tasu küsima. Meie eesmärk on siiski see, et esmase kõrghariduse saaks omandada tasuta.“

„Igal aastal lõpetab alla 300 doktorandi, mis ei ole akadeemilise järelkasvu tagamiseks piisav.“

Kõrghariduse rahastamise läbirääkimistel ülikoolidega on kavas hakata kasutama tulemusnäitajat, milleks on esmase kõrghariduse omandajate osatähtsus kõigi õppurite seas. „See peaks suurendama ülikoolide motivatsiooni keskenduda pigem noorte haridustee algusele kui täiskasvanud korduvõppijatele,“ põhjendab minister.

Tema sõnul suurendatakse märkimisväärselt rakenduskõrghariduse osatähtsust esimese astme õppes, et muuta kõrgharidus paremini kättesaadavaks. „Järgmise nelja aasta jooksul lõpetavad gümnaasiumi suuremad põlvkonnad – need, kus sündimus oli üle 16 000,“ lausub Kallas. „Et pakkuda nendele õppuritele piisavalt õppekohti, on vaja luua rakenduskõrghariduses juurde umbes 2000 kohta. Suuname inimesi õppima just tööjõuvajadustest lähtuvates valdkondades, nagu inseneeria, IT, tervishoid ja sotsiaalvaldkond – seal on praegu kvalifitseeritud tööjõust suurim puudus.“

Doktorikoolitus saab raha juurde

Ministri sõnul puudutab kõige olulisem muudatus kõrghariduses doktorikoolitust. „Eesti on olnud seni üks väikseima doktorantide arvuga riike Euroopas,“ märgib ta. „Igal aastal lõpetab alla 300 doktorandi, mis ei ole akadeemilise järelkasvu tagamiseks piisav. Doktorikraadiga inimesi ei jätku seetõttu mitte ainult teadus- ja haridusasutustele, vaid ka majandusse laiemalt. Suurendame doktorikoolituse mahtu ja rahastust märkimisväärselt.“

Kallase hinnangul suundub Eestis toimuv majanduse struktuurimuutus üha enam kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste poole. „Meil on tehnoloogiliselt väga võimekas teenuste sektor, mis ekspordib järjest edukamalt,“ räägib ta. „Selle sektori areng eeldab aga üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning ka teadus- ja arendustegevuse laienemist. Teadus- ja arendustegevuse maht ettevõtetes on kasvanud, kuid suurim takistus on tööjõupuudus – meil ei ole piisavalt inimesi. Selle lahendamiseks suurendame aastaks 2035 doktorikoolituse tellimust kuni 500 doktorandikohani aastas. Näiteks eelmisel aastal ei võtnud Tartu Ülikool vastu isegi 60 doktoranti, lõpetajaid oli kogu Eestis alla 250. Peame pöörama rohkem tähelepanu mitte ainult vastuvõtule, vaid ka doktorantide lõpetamisele. Samal ajal peab kasvama riigi tellimus doktorikoolitusele.“

Kallase sõnul on kavas muuta ka teadus- ja arendustegevuse rahastamise põhimõtteid. „Oleme jätkuvalt pühendunud kokkuleppele, et teadusrahastus moodustab 1% SKP-st,“ lausub ta. „Küll aga muudame selle raha jaotust: seni läks umbes 20% rahast valdkondlikele ministeeriumitele, mis killustas teadusrahastust. Iga ministeerium korraldas oma hanked ja projektikonkursid, mistõttu pidid teadlased ja ettevõtted taotlema teadusraha eri ministeeriumite kaudu, igaühelt eri nõuete ja ajakavadega. See süsteem tekitas suurt bürokraatiat ja raiskas nii teadlaste kui ka ministeeriumiametnike aega – ametnikud, kes sageli olid küll ise doktorikraadiga, tegelesid sisuliselt ainult hankemenetluste ja projektihaldusega. Muudame rahastuse korraldust, et vähendada killustatust ja tõhustada teadus- ja arendustegevuse toetamist.

See tähendab, et lõpetatakse teadus- ja arendustegevuse rahastuse senine jaotus, kus 20% rahast läks teistele valdkondlikele ministeeriumitele. Selle asemel luuakse eraldi riiklik strateegiline arenguprogramm, mida hakkab haldama Eesti Teadusagentuur. Lisaks eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest täiendav rahasumma, et rahastada lisanduvaid doktorikoolituse kohti ülikoolides.“

Õppelaenu maksimaalne suurus tõuseb sel aastal 6000 euroni aastas. „Õpetajakoolituse üliõpilastele oleme maksnud kahel järjestikusel õppeaastal erialastipendiumi 400 eurot kuus – seda on saanud üle poole õpetajakoolituse tudengitest,“ räägib minister. „Edaspidi seotakse stipendiumi saamine tingimusega, et üliõpilane asub pärast õpingute lõppu tööle õpetajana ning kinnitab seda ülikooli lõpetamisel.“

Välistudengitele roheline tuli

Kallas loetles veel mitut olulist muudatust ülikoolide arengus: näiteks koostöö sihtkapitalide fondidega ja välistudengite temaatika. „Praegu on ülikoolidele seatud piirang, kui palju nad tohivad välistudengeid vastu võtta – igal ülikoolil on nn ülempiir,“ selgitab ta. „Selle piiri kaotame, kuna välistudengid moodustavad olulise osa Eesti kõrgharidusest.“

Ka keelepoliitikas on toimumas muudatused: kehtestatakse uued keeleseaduse muudatused ning suurim muutus puudutab tehisaru (AI) arengut ja selle kasutuselevõttu. Eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ka tehisarus esindatud ning saaks areneda koos tehnoloogiaga.

Noortepoliitikas on suurim muudatus noorsootöötajatele ja huvihariduse töötajatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine. „See oli väga selge ja tugev palve valdkonna enda seest – praegu ei ole neile töökohtadele kehtestatud mitte mingeid kvalifikatsiooninõudeid,“ lausub minister.

„Praegu võib noorsootöötajana või huvihariduse töötajana tegutseda inimene, kellel pole pedagoogilist ega ka muud haridust – mingisugust regulatsiooni ei ole. Kokku on lepitud, et viime valdkonna nõuded miinimumtasemele: vähemalt keskharidus peab olema kõigil, kes noortega töötavad. Lisaks tuleb noorsootöötajatel edaspidi sooritada kutseeksam vastavalt kutsestandardile, et kinnitada oma oskusi ja pädevusi noorsootöös.“

„Vähemalt keskharidus peab olema kõigil, kes huvihariduses noortega töötavad.“

Kallase sõnul peaks see tõstma noorsootöö kvaliteeti ja muutma teenuse kättesaadavamaks ning andma selgema ülevaate, kes on need inimesed, kes noortega töötavad – olgu need siis laagrijuhid, laagrikorraldajad, treenerid, huvikoolijuhid või huviringide juhendajad.

„Kui meenutame, siis viimastel aastatel on Eestis olnud mitmeid juhtumeid, kus treenerite või näiteks tantsuringide juhendajate tegevus tõi kaasa järelevalvemenetlused,“ sõnab ta. „Sageli töötasid need inimesed noortega, kuigi nad selleks ei sobinud. Seega on kvalifikatsiooninõuete kehtestamine noortepoliitikas oluline samm edasi.“

Õppekohustus ja uued võimalused 

Alates 1. septembrist 2025 9. klassi astuvad noored peavad pärast põhikooli lõppu oma haridusteed kindlasti jätkama – 2026. aasta kevadest ei ole enam võimalik lõpetada ainult põhikool ja minna otse tööturule või midagi muud tegema. Haridustee jätkamine on kohustuslik.

„Selleks oleme loonud ja loome juurde umbes 600 täiendavat õppekohta,“ lausub minister. „Praegugi jääb igal aastal ligikaudu 600 noort sobiva õppevõimaluseta. Enamik uutest kohtadest tuleb kutsekoolidesse – nii kutsekeskhariduse kui kutsehariduse suundadesse. Samuti töötame välja ettevalmistava aasta õppekava nendele noortele, kes põhikooli järel ei tee konkreetset valikut või kellel on põhiariduses olnud suuri õpilünki.“

Kallas ütleb, et ettevalmistavat aastat vajavad eelkõige kaks sihtrühma: vene õppekeelega põhikoolilõpetajad, kes ei oska piisavalt eesti keelt – näiteks need, kes ei suuda sooritada põhikooli lõpu eesti keele eksamit tasemel B1 – ja õpilased, kes on palju puudunud ja kellel on seetõttu märkimisväärsed lüngad näiteks matemaatikas, keeles või muudes ainetes.

Kallase sõnul tekib noortel alates 2026. aastast praegusest oluliselt rohkem õppimisvõimalusi ja -teid. „Kui noor valib näiteks rakendusgümnaasiumi õppekava (ehk kutsekeskhariduse suuna), saab ta õpingute hilisemas etapis oma rada veel muuta,“ selgitab ta. „Näiteks võib ta otsustada, et ei soovi lõpetada gümnaasiumiosa ega omandada keskhariduse lõputunnistust, küll aga omandada kutse. Sellisel juhul on võimalik lõpetada erialane õpe ja saada kutsetunnistus.“ Oluline on, et ükski noor ei jääks hariduseta ega katkestaks poolel teel. Igaüks peab saama lõpetada kas kutseõppe kutsetunnistusega, keskhariduse koos kutsetunnistusega või ainult keskhariduse.

Tänapäevased õppekavad

Sel aastal avatakse 13 uut rakendusgümnaasiumi õppekava. „Need on osutunud väga populaarseks – nii Tallinnas kui Tartus on koolid silmitsi suure konkurentsiga,“ räägib minister. „Need uued õppekavad hõlmavad tänapäevaseid valdkondi nagu tehnoloogia, toiduainetööstus (nt toiduainetehnik), iluteenindus (nt juuksur, küünetehnik – seni sai neid erialasid õppida alles pärast gümnaasiumi), inseneeria, tervishoid ja sotsiaalvaldkond, IT ja digioskused. Näiteks Tartus saab põhikoolilõpetanu nüüd valida 13 rakendusliku õppekava vahel, varem piirdus valik vaid nelja erialaga – valdavalt „poiste ametitega“ nagu automaaler või plekksepp.“