Keemiaõpetajate inspiratsioonilaager, mille eestvedaja on Tartu Ülikooli keemia instituut ja keemiahariduse õppetool, tõi 12.–14. augustini kokku ligi kaheksakümmend õpetajat üle Eesti. Laagri jooksul toimusid mitmed töötoad ja loengud, mille eesmärk oli uuendada ja arendada keemiaõpet koolides.

Töötoad – laborist mängulaua taha

Riiklik õppekava näeb ette, et keemiaõpetus peab olema seotud nii igapäevaelu kui ka teiste loodusteadustega ning pakkuma õpilastele rohkelt praktilist kogemust. Rahvusvahelised haridusteaduse uuringud näitavad, et õpe on tõhus, kui teooria on põimitud meeli ja aju aktiveerivate tegevustega. Selline lähenemine tõstab õpimotivatsiooni, aitab mõista abstraktseid kontseptsioone ja arendab probleemide lahendamise oskusi.

Kolme päeva jooksul toimus laagris 13 töötuba ja mitmeid loenguid, kus ühendati teaduspõhine lähenemine, mängulisus ning praktiline tegutsemine ja suunati õpetajad taas kord õppija rolli. Populaarseimateks töötubadeks osutusid teaduskooli uurimislabori ning keemia õpikodade praktikumid. Neist esimeses uuriti jodomeetrilise tiitrimise abil C-vitamiini sisaldust köögiviljades ning arutleti, kuidas keemiat lõimida nii bioloogia, matemaatika kui ka igapäevaeluga. Õpikodade töötoas „Ühe õpsi kola on teise õpsi vinge supervõime“ kasutati tavapäraseid riiulis seisvaid kemikaale kunstipärasteks katseteks, aidates õpilastel mõista ioonvahetusreaktsioone. Lisaks pakkusid õpetajatele inspiratsiooni tehisaru kasutamine, visualiseerimise tööriistad, põgenemistoad ja lauamängude meisterdamine.

Tagasisides rõhutasid osalejad, et meeldejäävaimad olid praktilised töötoad.

„Teisel hommikul ärkasin enne seitset, ilma äratuskellata – lihtsalt sellepärast, et tahtsin juba tegutsema hakata,“ kirjeldas oma kogemust Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Anette. Ta lisas, et hindas väga, et töötubades sai katsetada uusi ideid ja jagati ka häid mõtteid, kuidas üldpädevusi tundidesse lõimida.

Laagri kaaskorraldaja Joana Jõgela kiitis osalejate entusiasmi. „Keemiaõpetajate laager tõi Olustverre juba teist aastat järjest särasilmsed ja teadmishimulised õpetajad. Lisaks praktilistele oskustele on laagril suur väärtus kontaktide võrgustiku ja kogukonna loomises,“ rääkis Jõgela.

Laagri kaaskorraldaja Tartu Ülikooli keemia instituudi õppetöö asedirektor Heili Kasuk rõhutas ürituse olulisust. „Õpetajate professionaalne areng ei piirdu ainult teadmiste ja oskustega. Kui õpetaja kogeb teaduspõhiseid ja praktilisi õppimisviise, saab ta neid vahendeid kasutada, et äratada õpilastes avastamisrõõmu ja toetada teaduspõhist mõtlemist,“ täheldas Kasuk.

Loengud ja teadmiste jagamine

Lisaks töötubadele toimusid loengud, millest osutus õpetajate seas favoriidiks Eesti Geoloogiateenistuse direktori Sirli Sipp Kulli maavarade ettekanne. Kiideti ka värskelt magistrikraadi saanud kaasõpetajate ettekandeid, mis tõid osalejate sõnul keemiaõppesse värsket perspektiivi ja potentsiaali. Päevane programm oli sisutihe, kuid laagri õhtused arutelud ja ühistegevused lõid lõõgastava õhkkonna, kus õpetajad said oma kogemusi jagada ja leida tuge kolleegidelt. „Mul on väga hea meel, et noor põlvkond võtab initsiatiivi ja nii inspireerivaid laagreid korraldab,“ ütles Valgamaa kutseõppekeskuse õpetaja Evelyn Tamm.

Koostöö, mis teeb laagri võimalikuks

Koolitus oli õpetajatele tasuta tänu programmist „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ saadud rahastusele. Programmi kaasrahastab Euroopa Liit.

Lisaks aitasid laagri korraldamisele kaasa Lae End tõukefondi toetajad ABB, Enefit, Nordecon, Metrosert, LHV ja Filter ning mitmed teised ettevõtted: TBD Pharmatech, Cambrex Tallinn, Henkel Balti, HNK Analüüsitehnika, Totaledu, Praktikal ja Semetron. Ettevõtete toetus oli otsustava tähtsusega, sest nad toetasid laagri teket ja julgustasid korraldajaid enne programmi rahade lisandumist. Selline lai toetajaskond näitab, et Eesti keemiaharidus on oluline nii ülikoolile, koolidele kui ka tööstusele.