- Kuna Hiiumaal kutsekeskhariduse õppekaval praegu õppida ei saa, plaanib riik liita Hiiumaa Gümnaasiumi ja Hiiumaa Ametikooli, luues uue kooli, kus kõik soovitud õppekavad olemas oleks. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) sõnul on uus kool vaja luua ka tagamaks Hiiumaal pakutava hariduse paindlikkus ja jätkusuutlikkus. Kohalik kogukond on plaanile aga kategooriliselt vastu. Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja sõnul ei välistata ka meeleavaldust.
SAMAL TEEMAL
Et olukorrast täit pilti joonistada, läheb Tasuja ajas tagasi, tuues välja tõsiasja, et kutsehariduse reform läks Hiiumaal rappa. Seda peegeldavat tema sõnul hästi ka viimase aasta meediakajastus, mis ringles küll suuresti aianduseriala ümber, kuid avas probleeme ja pingeid regionaalpoliitikas ka laiemalt. Hiiumaa elanik Kati Vooglaid Kukk kirjutas juba eelmise aasta novembris Maalehes, et kogukond tahab oluliste muudatuste tegemisse kaasatud olla, aga nende soovile ei tulda pahatihti vastu („Kati Vooglaid Kukk: kutsehariduse reform Hiiumaal peegeldab pingeid regionaalpoliitikas“, ML, 28.11.2024).
Selle aasta augustis käisid HTM-i esindajad Hiiumaal. Tasujale oli sümpaatne, et HTM-i kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi tunnistas nii kohalike esindusorganisatsioonidega kohtudes kui ka pärast meediale antud intervjuudes, et reformi algus on olnud rabe, nad on teinud vigu ja tahavad edasi minna koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Ka saart külastanud peaminister öelnud muuhulgas, et Hiiumaa Gümnaasium jääb, hoolimata juunis esitletud plaanist saare gümnaasium ja ametikool liita.
Augusti viimasel päeval allkirjastas haridusminister Kristina Kallas aga eelnõu „Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine“, mis saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ning Hiiumaa Vallavalitsusele. Eelnõu järgi luuakse uus juriidiline keha, millega hiljem liidetakse Hiiumaa Gümnaasium ja Hiiumaa Ametikool. Tasuja sõnul eelnõule arutelu ei eelnenud ja otsus tuli kogukonna jaoks ootamatult. „Oleme igati valmis töötama koos riigiga selle nimel, et põhikoolijärgsed kutseõppesuunad välja arendada ning ka ametikool ümber korraldada. Meile ei sobi aga kindlasti, et kümne aastaga hästi toimivaks kooliks kasvanud Hiiumaa Gümnaasium, mis on kohalike seas hinnatud ning mille õpilaste eksamitulemused näitavad, et õppekvaliteedis ei ole neil midagi häbeneda, saadetakse mingisse katselaborisse,“ alustab ta. Ta rõhutab, et kuna tegemist on Hiiumaa ainsa gümnaasiumiga, on võetav risk eriti suur.
Tasuja hinnangul saab kutseharidusreformi eesmärke täita ka teisiti. Suve jooksul on nad edastanud ministeeriumile oma ettepanekud. Viimatisest arutelust käis läbi ka mõte kujundada Hiiumaa Ametikool rakenduslikuks kolledžiks. „Ilmselt tundub riigi jaoks plaan tõmmata kahele asutusele kriips peale ja alustada uuega nullist kõige lihtsam, aga kahjuks ei ole me näinud analüüsi, mis seda õigustaks,“ arutleb Tasuja.
Liina Lepamaa
“Mina olen hiidlaslikult positiivne ja loodan, et ministeerium ikkagi soovib veel arutada ja kogukonda kaasata.
Et liitmine läbi ei läheks ja omalt poolt oleks pakutud välja ka alternatiivid, koostavad hiidlased valdkondlikku hariduse arengukava, kuhu on kaasatud kõik haridustasemed, -liigid ja asjaosaliste arvamused. Tasuja sõnul ei saa ta väita, et eranditult kõik kogukonnaliikmed on selles küsimuses ühel meelel, sest sotsiaalmeedias on pead tõstnud ka need, kelle arvates on kõnealune uuendus vajalik. Nende hulk moodustab aga tervikust hinnanguliselt maksimaalselt kümnendiku ja selgelt joonistub välja üks seisukoht: Hiiumaa Gümnaasium kui eraldiseisev asutus peab jääma. „Kõik kokku kogutud andmed, argumendid ja arvamused edastame kindlasti ministeeriumile. Paneme kogu oma jõu mängu, et selgitada, miks selle liitmisega edasi liikuma ei peaks. Kutseharidusega seotud eesmärgid saab saavutada ka selleta.“ Tasuja ei tee saladust, et kogukonnas räägitakse ka meeleavaldusest, kui miski muu enam ei aita.
Vallavalitsusele edastas oma seisukoha ka eelmise nädala keskel kogunenud vallavolikogu hariduskomisjon. „Komisjoni seisukoht on, et tuleb jätkata akadeemilise gümnaasiumiharidusega ja ametikooliga eraldi. Oleme nõus ametikooli reformimisega, seal võiks jätkuvalt toimuda ka täiskasvanuõpe. Gümnaasiumisse rajame aga noortele kutsesuuna,“ võtab volikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni aseesimees Liina Lepamaa kohtumise kokku. Lepamaa sõnul tuli lapsevanematele korraldatud küsitluses välja, et esmajoones soovivad nemad selliste otsuste tegemisel kogukonna kaasatust, arutelu ning seda, et otsustega ei kiirustataks.
Kas õppijaid jaguks?
Hiiumaa Ametikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumit juhtiv Ivo Eesmaa ütleb, et kuigi koolide direktorina on ta riigi palgal, võtab ta seisukoha Hiiumaa kogukonna liikmena, mida ta on juba ligi pool sajandit. „Nii ei saa ma öelda, et ma mõtlen kuidagi teistmoodi, kui minu kogukond seda teeb,“ alustab ta teema lahkamist.
Ivo Eesmaa
“Ka tulevikus tahab enamik õpilasi gümnaasiumisse minna. Gümnaasium on kaubamärk, mida usaldatakse.
Ka Eesmaa meenutab, et kui HTM-i delegatsioon Hiiumaal käis, räägiti veel mitmest variandist. Esimene neist oli luua uus kool, millega gümnaasium ja ametikool liidetakse, nii et nad lõpetaksid iseseisva tegevuse. Teise, ja kohalike eelistatud variandi kohaselt jääksid mõlemad koolid alles ning puudolev kutsekeskhariduse õppekava integreeritaks gümnaasiumisse. „See kindlustaks sujuva ülemineku ning vahe gümnasistide ja kutsekeskharidust omandavate noorte vahel oleks väike. Nii saaksid kõik osa ka sellest, mida üks gümnaasium õppereiside ja muude ürituste näol pakub. Meie silmis oleks selline lahendus kasulik, aga kahjuks ei paista see sobivat,“ tõdeb direktor.
Väitele, et senise süsteemiga edasi minnes ei jagu Hiiumaa koolidesse õpilasi, vaidleb Eesmaa vastu. Ohtu, et gümnaasium õpilaste vähesuse tõttu välja sureks, vähemalt lähema kaheksa aasta jooksul ette näha ei ole. „Prognoosi kohaselt astub meil igal aastal keskkooli 35–40 õpilast. Kui arvestada, et Hiiumaa Gümnaasium on mõeldud kokku 130 õpilase jaoks, on ju kõik hästi.“
Hiiumaal lõpetab põhikooli igal aastal umbes 75 õpilast. Nendest rohkem kui pooled on astunud Hiiumaa Gümnaasiumisse ning ligikaudu 20 protsenti läinud mandrile kutseõppesse – see teeb keskmiselt 19 õpilast igal aastal. Eesmaa hinnangul on see arv liiga väike selleks, et saarel noortele mõeldud kutseõppeasutust üleval pidada. „Me võime üritada siin kas või 25 õppekava avada, et võimalusi oleks palju, aga nendele ei jätku lihtsalt õppijaid. Eelnimetatud 19 hulgast on keeruline leida isegi kaht, kes tahaksid ühte ja seda sama asja õppida,“ leiab ta. Kuigi koolide liitmine võib seda protsenti natuke tõsta, on see tema sõnul ikkagi liiga väike. „Kuna järjepidevust ei saa tekkida, ei usu ma, et noortel oleks sellest liitmisest kasu.“
Gümnaasium on kaubamärk
Nagu mainitud, on Hiiumaa Gümnaasium maakonna ainus gümnaasium ja selle puhtal kujul säilitamine paistab hiidlaste jaoks olevat väga oluline. Kuigi gümnaasiumihariduse saaksid ka planeeritava kooli lõpetajad, ei oleks neil kohalike ja ka muu Eesti silmis sama staatust, mis kuskil mujal akadeemilise gümnaasiumi läbinutel. „Eesti rahvas on teatavasti gümnaasiumiusku ja kuna see on meie kultuuri osa, siis see lühikese ajaga ei muutu. Ka tulevikus tahab enamik õpilasi gümnaasiumisse minna. Gümnaasium on kaubamärk, mida usaldatakse,“ ütleb Eesmaa. Ta toob välja, et eriti segaduses võivad olla need, kes just alustasid õpinguid Hiiumaa Gümnaasiumis, kuid ei pruugi praegu teadagi, mis kooli nad lõpetavad. „Kui me ei tekitaks uut kooli, vaid kujundaksime ümber olemasolevad, oleks kulud väiksemad ja ka segadust palju vähem,“ lisab Eesmaa.
Kahju olevat hiidlastel ka sellest, et koos Hiiumaa Gümnaasiumiga kaoks ära kool, millest on kümne aastaga saanud nende keskkonna ja kultuuri oluline osa. „Sellest on saanud meie kultuuri, ajaloo ja väärtushinnangutega keskkond. Kui tekiks uus kool, uute dokumentide ja eestvedajatega, lendaks see kõik vastu taevast. Lapsevanemad ei saa aru, kuidas on võimalik, et Hiiumaal seda gümnaasiumit enam ei ole,“ vahendab Eesmaa kogukonna emotsioone. Nendest emotsioonidest tõukuvalt ei ole välistatud, et traditsioonilise gümnaasiumi puudumise korral otsustaksid mitmed pered oma lapsed hoopis mandrile või Saaremaale õppima saata. See aga võib pikas perspektiivis mõjuda hävitavalt Hiiumaa rahvaarvule.
Kokkuvõttes jääb Eesmaale paratamatult mulje, et ajaks, mil augustis käidi Hiiumaal asju arutamas, oli otsus juba tehtud. Ta ei saa aru, miks sinna üldse tuldi. „Need inimesed, kellega ministeeriumi ametnikud siin asju arutasid ning lubasid ka tulevikus arutada, on päris tõsiselt solvunud. Põhjusega, kuna see ei ole soliidne käitumine. Seda enam, et kõik asjaosalised on kogukonna seisukohaga hästi kursis, aga plaan on ikkagi jõus,“ kurvastab direktor.
Kuigi Eesmaa sõnul ei kavatse hiidlased otsusega koolid liita kergel käel leppida, ei pruugi neil ühel hetkel midagi muud üle jääda. „Kui lähtuda tõsiasjast, et augustikuisel kohtumisel lubati asja edasi arutada, aga pärast seda saadeti meile paberid liitmise kooskõlastamiseks, ei ole mul enam paraku usku, et seda ei juhtu. Samas on lootus viimane, mis kaob,“ lõpetab ta.
Liina Lepamaa on aga optimistlikum: „Mina olen hiidlaslikult positiivne ja loodan, et ministeerium ikkagi soovib veel asja arutada ja kogukonda kaasata, et neid samme ei tehtaks kiirustades.“
Ka Tasuja paigutab end pessimismi ja optimismi skaalal pigem ikkagi selle viimase poole. „Tahan uskuda, et ministeeriumis ei taheta kogukonnast jõuga üle sõita. Meil siin on ikkagi väga selge ühine argumenteeritud arvamus, loodan, et seda austatakse ning proovitakse koostöös meiega mingi kompromiss leida,“ lõpetab ta lootusrikkalt.
LAPSEVANEMATE PILK
- Hiidlased peavad koolide plaanitava liitmise juures kõige probleemsemaks kohaks segadust, mida see endaga kaasa on toonud. Seda nii õpilaste, õpetajate kui lapsevanemate seas. Intervjueerisime Hiiumaa Gümnaasiumi lapsevanemate esindajat Merit Savioja ning lapsevanem Helle-Triin Nisumaad.
Milliseid emotsioone koolide plaanitav liitmine teis tekitab ja mis on peamised murekohad?
Merit Savioja (MS): Koolide liitmine on tekitanud palju emotsioone nii koolipersonali, õpetajate, lapsevanemate kui ka õpilaste seas. Kõige murelikumaks muudab teadmatus ning ka tõsiasi, et kõik on käinud väga kiiresti. Küsimusi tekitavad ka mitmed vastuolud: kas statistika laste arvu kahanemise kohta saarel peab paika ning kas koolide liitmine toob kokkuhoiu või pigem ikkagi mitte jms.
Helle-Triin Nisumaa (HTN): Kurb, et kohaliku kogukonna arvamust ei ole küsitud. Soovin et Hiiumaale jääks akadeemiline gümnaasium, et meie lapsed ei peaks liialt kiiresti suureks saama ja hariduse saamiseks kodust lahkuma. Paljud noored pole selleks valmis. Inimesed kolivad Hiiumaale, et lapsed saaksid rahulikus keskkonnas koolis käia ja kasvada, nüüd tekib olukord, kus nad peavad saarelt liiga vara lahkuma, sest siin ei saa haridusteed jätkata.
Kas olete kuulnud, miks selline plaan tekkis?
MS: Põhjuseks on toodud õpilaste arvu vähenemine, mistõttu ei ole riigil majanduslikult mõttekas pidada Hiiumaal kahte väikest kooli.
HTN: Saan aru, et HTM ei pidanud siinset aiandusõpet piisavalt väärtuslikuks ning lõpetas selle rahastamise. Minu jaoks on see otsus arusaamatu, eriti kui mõelda tuleviku keskkonnahoiu ülesannetele ja toidujulgeolekule. Selle tagajärjel väheneb ametikooli õpilaste arv. Mõistan, et kool vajab uut hingamist ja sisu, kuid kuidas jõuti kahe kooli liitmiseni, jääb mulle siiski selgusetuks.
Mis on teie hinnangul kommunikatsioonis puudulikuks jäänud?
MS: Kommunikatsioon on olnud äärmiselt puudulik. Kogukonda pole minu teada ametlikult teavitatud ega antud võimalust otsuse tegemisel kaasa rääkida. See on tekitanud halva tunde.
HTN: Lapsevanemana olen plaanitavatest muudatustest teada saanud ajalehest, sotsiaalmeediast ja uudistest, mitte otse haridus- ja teadusministeeriumilt. Ministri väljaütlemised jätavad segase ja vastuolulise mulje. Regionaalseid aspekte ei ole arvestatud, kuigi valitsuse liikmelt ootaks laiemat vaadet, mitte kitsalt oma vastutusvaldkonna piirides mõtlemist. Õpetajad on samuti teadmatuses – nad ei suuda muudatusi selgitada, sest ei mõista isegi nende sisu ega vajalikkust. Veelgi enam, HTM-i esindajatega ei ole olnud võimalik otse suhelda, küsimusi esitada ega selgitusi saada. Selline lähenemine on tekitanud mulje, et kogukonda ja praktikuid ei kaasata otsustesse üldse.
Kuidas on lapsevanemate kogukond uudisele reageerinud?
MS: Minu andmetel ei ole lapsevanemad seda teemat ühiselt arutanud, kuid pereringis ja sõprade seas on see kindlasti jutuks tulnud. Teema ei ole jätnud kedagi külmaks, ühel või teisel moel mõjutab see suuremat osa Hiiumaa elanikest.
Kas teile on jäänud teiste lapsevanematega suheldes mulje, et kui gümnaasium lakkab praegusel kujul olemast, saadab osa peresid oma lapse mandrile või Saaremaale kooli?
MS: Paljude perede jaoks on äärmiselt oluline, et nende lapsed saaksid keskhariduse just gümnaasiumis. Ka praeguste 9. klassi õpilaste hulgas on noori, kelle jaoks on Hiiumaa Gümnaasium olnud hariduse jätkamiseks esimene valik, kuid kes juba kaaluvaid alternatiive mandril.
HTN: Osa peresid juba peab saatma oma lapsed mandrile kooli, sest Hiiumaal ei ole neil võimalik haridusteed jätkata: nad ei pääsenud oma tulemustega gümnaasiumisse ning põhikoolijärgset kutsekooli Hiiumaal ei ole. Minagi võin olla järgmisel aastal olukorras, kus tuleb selline otsus teha. Tean, et pered on plaaninud ka terve perega mandrile kolimist, kui juhtub, et laps ei saa Hiiumaa Gümnaasiumis jätkata.
Kui suurt rolli Hiiumaa Gümnaasium kogukonnas mängib, milline on kooli pärand?
MS: Hiiumaa Gümnaasium on ainus kool Hiiumaal, kus saab omandada keskhariduse. Sellel on suur tähtsus. Koolil on väga hea maine, seda nii õppeedukuse kui ka koolielu rikastamise poolest. Paljud noored Hiiumaalt peavad seda võrdväärseks mandri parimate koolidega.
HTN: Kümne aastaga on gümnaasium hästi tööle läinud. On kujundatud traditsioonid ja koolikultuur. Olukorras, kui saarel on ainult üks gümnaasium, liidab see terve Hiiumaa üheks. Eri piirkondade lapsevanemad kohtuvad jõulude ajal kirikus, kui Hiiumaa Gümnaasiumi koor seal kontserdi annab.
Kool ühendab ka lapsi, kes varasemalt pole omavahel läbi käinud. See avardab nende silmaringi ja samas ühendab neid ka tulevikus, mil nad peavad Hiiumaalt lahkuma, et haridusteed jätkata. Tekkinud sõprussuhted kestavad tõenäoliselt aastakümneid.
Kas arvate, et liitmine viiakse lõpuni või leitakse mõni muu lahendus?
MS: Kuigi ma ei ole väga optimistlik, loodan siiski, et leitakse kõigile sobiv lahendus. Kahjuks tehakse Eestis palju otsuseid kaugelt, paberil, reaalset olukorda ja vajadusi välja selgitamata.
HTN: Ei ole väga optimistlik. Tundub, et HTM on asja juba ära otsustatud ja küsimus on ainult, millal see ellu rakendatakse.
Kui palju on kogukonnas ka neid, kes peavad koolide liitmist heaks mõtteks?
MS: Mina ei tea kedagi, kes ettevõtmist praegusel kujul kahe käega toetaks. Hiiumaa noored väärivad võimalust omandada keskharidus kodusaare gümnaasiumis. Hiiumaa Gümnaasiumi ja ametikooli koostöö on seni hästi toiminud. Ei ole mõistlik toimivat lõhkuda, et luua midagi, mille edu ja ka kasu pole selge.
HTN: Arvan, et neid väga palju ei ole. Väga paljud hiidlased on kuidagi seotud Hiiumaa Ametikooliga (Suuremõisa tehnikumiga), kas seal koolis käinud või tunde andnud. Praegu on tunne, et see kool kaob.
Gümnaasium on hiidlaste jaoks väga oluline. Lapsevanemana tean, et minu laps saab sealt hea ja tugeva hariduse. Ma ei taha, et muutuks segaseks, millise haridusasutusega täpselt tegemist on: kas kutsekooli või gümnaasiumiga.
Lisa kommentaar