- Vastab Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Alo Savi.
SAMAL TEEMAL
Miks Hiiumaa gümnaasium ja ametikool liita, milline on loodetud võit?
Võit on uus hingamine mõlemale koolile, Hiiumaa riigikoolide pakutava hariduse paindlikkus ja jätkusuutlikkus. Mõlemad koolid on kahanemise teel ja Eesti vaates mikrokoolid. Juba kehtivad muudatused seaduses ning rahvastiku, eriti noorte arvu vähenemine Hiiumaal eeldab tegutsemist, et Hiiumaal säiliks nii akadeemiline gümnaasiumiharidus kui ka kohalikele vajadustele vastav võimalus omandada kutseharidus. Seaduse muudatused puudutavad eelkõige ametikooli, põhikoolilõpetajate arvu vähenemine gümnaasiumit. Lisaks on tähtis, et õppimiskohustuse valguses oleks igale Hiiumaa põhikoolilõpetajale kodusaarel koolikoht tagatud.
Hiidlaste enda sõnul on kommunikatsioon ajanud segadusse. Saan aru, et ministeeriumi augustikuine külaskäik jättis kohalikele mulje, et asju alles arutatakse, aga ootamatult said nad kooskõlastamise dokumendi. Kuidas ministeeriumi seda olukorda näeb ja kuidas on plaan edasi suhelda?
Tõsi, kommunikatsioon on olnud tõesti hakitud, ja seda mõlemalt poolt. Üks nõrk lüli on siinjuures olnud koolipidaja esindaja mõlema kooli juures, kelle üks oluline tööülesanne on infot vahendada ja kanda sõnumeid nii ministeeriumist kohalikeni kui kohalikelt ministeeriumisse. Augustikuine külastus oli väga vajalik ja kasulik. See võimaldas selgitada ja tutvustada ministeeriumi kui koolipidaja nägemust ja ettepanekute tausta. Samuti said oma küsimused esitada ja murekohad välja rääkida valla, gümnaasiumi ja ametikooli esindajad. Ka kooskõlastusele läinud dokument on üks viis, mis võimaldab arvamust avaldada. Kooskõlastusringil dokument ei ole allkirjastatud otsus, vaid protsessi osa.
“Kutsekeskharidust ehk rakenduslikku keskharidust saab pakkuda üksnes kutseõpet pakkuva haridusasutuse juures …
Hiiumaa kogukond ja gümnaasium on mures ka pärandi pärast. Traditsioonilise gümnaasiumiharidusega on seotud mitu põlvkonda. Selle kadumine praegusel kujul kaotab selle pärandi. Kuidas te seda tahku kommenteerite?
Gümnaasiumiharidusel on Hiiumaal pikad ja auväärsed traditsioonid ja nende hoidmine on ka ministeeriumi südameasi. Sellest on olnud kogukonnaga juttu, oli ka augusti kohtumistel, et akadeemiline gümnaasiumiharidus Hiiumaalt kuhugi ei kao, vaid on põhikoolilõpetajate peamine õpitee ka tulevikus. Pigem on murekoht see, et põhikoolilõpetajate arvu vähenedes järgmise kümnendi jooksul kahaneks niigi väike gümnaasium mikrogümnaasiumiks. Iseseisva asutusena võib juba mõne aasta pärast ohtu sattuda hariduse kvaliteet, sest õpetajatele pole piisavalt koormust pakkuda, vähem õpilasi tähendab kasinamalt valikuvõimalusi jne. Suurem asutus jõuab rohkem ning saab paremini tagada Hiiumaa akadeemilise keskhariduse järjepidevuse.
Hiidlased leiavad, et kutsekeskhariduse pakkumiseks saab selle integreerida gümnaasiumisse, nii poleks vaja koole liita. Võttes arvesse, et põhikoolilõpetajaid, kes ei jätka gümnaasiumis, vaid soovivad omandada kutsehariduse, on vähe, oleks pakutavaid erialasid uues koolis liiga palju. Millised variandid veel kaalumisel olid/on ja miks liitmise variant ikkagi peale jäi?
See väide on kahjuks eksitav. On kurb, et võimalust pakkuda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel toimivas Hiiumaa Gümnaasiumis kutseharidust esitatakse tõe pähe. Kutsekeskharidust ehk rakenduslikku keskharidust saab pakkuda üksnes kutseõpet pakkuva haridusasutuse juures, olgu selleks siis ametikool, hariduskeskus, rakenduslik kolledž, kutsekool jne. Igal kutseõppeasutusel on kohustus pakkuda alates 2026. aasta sügisest võimalust õppida vähemalt ühel rakendusliku keskhariduse õppekaval. Sobivate erialade pakkumiseks tuleb keskhariduse astmel teha aktiivset tööd, piltlikult öeldes nii alla, üles kui välja. See tähendab, et karjäärinõustamise kaudu tuleb leida erialad, mis põhikooliõpilasi huvitavad ja mida nad soovivad õppida. „Üles“ tähendab tihedat koostööd kogukonna ja eriti ettevõtjatega, et leida erialad, mille lõpetajatele on Hiiumaal rakendust. „Välja“ tähendab, et tagamaks erialade piisav variatsioon ja vajadusel vahelduvus, on tarvis teha koostööd heade tegijatega ka väljaspool saart. See töö on kompleksne ning seda suudab ühe mütsi all tegutsev asutus teha paremini kui kaks eraldi asutust kahe eraldi struktuuriga sama eesmärgi saavutamiseks. See on väga tugev argument ühe riigikooli kasuks. Väga tugev argument on ka see, et praegu on hariduskeskusena toimival riigikoolil võimalik saada Euroopa Liidu toetusmeetmest toetust taristu arendamiseks. Kummalegi koolitüübile eraldi sellist meedet lähiaastatel kahjuks ei ole.
Toodi ka välja, et pered saadavad juhul, kui puhtal kujul gümnaasium ära kaob, oma lapsed mandrile õppima. Eesti rahvas on gümnaasiumiusku ja suur osa tahab, et nende lapsed käiksid ikkagi gümnaasiumis. Räägitakse, et seetõttu võib liitmine Hiiumaal õppivate laste hulka hoopis märkimisväärselt kahandada. Kuidas sellele argumendile otsa vaadata?
Akadeemiline gümnaasium ei kao Hiiumaalt kuhugi. Pigem tähendab ühendatud riigikooli teed minek, et gümnaasium saab võimalusi ja hoogu juurde. Mandrile liikumise või mitteliikumise puhul ei ole küsimus õpilastes, kellele on kõik teed lahti. On aastatepikkune praktika, et osa neist otsustab jääda kodukooli ehk Hiiumaa puhul siis Kärdlasse. Osa neist otsustab minna teistsugust keskkonda ja uusi võimalusi otsima. Nii on see praegu ja ilmselgelt ka tulevikus. Põhikoolijärgne haridustee on ikkagi pere otsustada ja siin tulebki oma otsuseid mitmekülgselt kaaluda. Tähtis on, et pere ei oleks sundseisus – et laps peab minema mandrile, sest kodusaarel talle sobivat õpiteed ei leidu.
Eesti haridusseadused on muutunud: õppimiskohustus, ettevalmistav õpe, muutunud tingimused tasemeõppe pakkumises kutsehariduses on muudatused, mis tuleb ellu rakendada. Põhikoolilõpetajate arv väheneb, Hiiumaa põhikoolides tunnetatakse seda väga selgelt. Need on muutused, millel on pikaajaline tugev mõju, ja et Hiiumaa kesk- ja kutseharidus sellega edukalt hakkama saaks, on tarvis reageerida praegu, mitte tagantjärele.
Lisa kommentaar