- Juba aastaid töötab ligi pool üldhariduskoolide õpetajaist osakoormusega. Koolijuhid kinnitavad, et õpetajaid, kes ei soovi täie rauaga rabada, on järjest enam.
KOMMENTAAR
EHIS-e andmeil töötas Eesti õpetaja eelmisel õppeaastal keskmiselt koormusega 0,82 ning 42% õpetajaist tegutses osalise koormusega. Et käesoleva õppeaasta andmed laekuvad 10. novembriks, saab tugineda eelmise aasta statistikale. EHIS-e ja ka TALiS-e uuringu põhjal on arvud olnud juba aastaid üsna sarnased.
„Mida väiksem kool, seda rohkem õpetajaid osalise koormusega töötab,“ ütleb Liis Lehiste, Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik. Väikestes koolides (alla 250 õpilase) oli mullu osakoormus 59%-l õpetajaist. Nagu arvata võibki, on just maapiirkondades selliseid koole-õpetajaid rohkem.
„Edetabelit“ juhivad Ruhnu ja Vormsi vald, kus osakoormusega õpetajaid oli vastavalt 91 ja 85%. Järgnevad Setomaa (78%), Rõuge (71%) ja Muhu (70%).
Olgu võrdluseks toodud omavalitsused, kus on täis- või ülekoormusega õpetajaid enim: Sillamäe, Narva, Kadrina, Luunja ja Elva.
Tuues välja peamised osalise koormuse põhjused, osutab Liis Lehiste koolivõrgule: piirkondades, kus koolides on vähe lapsi, ei pruugi õpetajatel olla võimalik täiskoormust saada.
„Näiteks füüsikaõpetajal, kes ei õpeta teisi õppeaineid, ei ole võimalik ühes põhikoolis täiskoormusega töötada, kui seal ei ole mitut paralleelklassi või tal pole olulisel määral muid tööülesandeid, nagu mentorlus, uurimuslike või praktiliste tööde juhendamine, õppekava arendamine,“ märgib Lehiste.
„Mõned, näiteks valikainete õpetajad, eelistavadki töötada osalise koormusega. Uue generatsiooni tööharjumused on aga üldse teistsugused. Nemad ootavad töökohalt paindlikkust, osakoormusega töötamine võimaldab neil õpetajatöö kõrvalt end ka mujal teostada.“
Andmeid ei saa siiski puhta kullana võtta. Lehiste rõhutab, et õpetaja võib saada täiskoormuse kokku kahes koolis töötades, kuid EHIS-es on ta kirjas ikkagi osakoormusega õpetajana. Tähele tasub panna, et EHIS-esse märgitakse koormus, mille arvestuse alus on tihti ainult kontakttunnid, ega arvestata õpetajate kõiki tööülesandeid.
„Õpetaja võib EHIS-e andmetel töötada 0,8 koormusega, kuid tegelikult töötab nädalas 35 tundi, saades lisatasu näiteks klassijuhatamise ja mentorluse eest,“ sõnab Lehiste.
Ühel õpetajal mitu rolli
Nii Jõgevalt kui Tartust paarikümneminutilise autosõidu kaugusel asuvas Maarja-Magdaleena Põhikoolis on ligi kaks kolmandikku õpetajatest tööl osalise koormusega. „Mitmel õpetajal on majas lisaks tunniandmisele veel mõni roll, näiteks täidab ta HEV-koordinaatori, õppejuhi, haridustehnoloogi ülesandeid,“ räägib direktor Kristiina Raja.
Kõige vähem tunde on juba aastaid olnud füüsikaõpetajal – neli tundi nädalas –, aga tema juhendada on nooremate robootikaringid.
„Õpetan lisaks Maarja-Magdaleena Koolile geograafiat ja füüsikat ka Jõgevamaa Gümnaasiumis. Seal on mul täiskoht, valikainete avanemisest sõltuvalt vahel rohkemgi,“ lausub füüsikaõpetaja Aili Kruusaauk. „Olen selles mõttes õnnelik, et ei pea päeva jooksul ühest kohast teise sõitma. Esmaspäevast neljapäevani olen Jõgeval ja reedel Maarja-Magdaleenas.“
Jõgevale on kodust edasi-tagasi sõites 100 kilomeetrit, Maarja-Magdaleenasse 60. Mõnikord on võimalik osa vahemaast läbida bussiga. Oma autoga tööle sõitmise kilomeetreid koguneb nädalast olenevalt 250–460. „Puhtalt auto kütusele kulub 90–170 eurot kuus, lisaks auto hooldus või remont,“ märgib Kruusaauk. „Aga olen praegu rahul. Ühel päeval mitmes koolis tunde anda oleks palju keerulisem.“
Õpetajaid, kes töötavad rohkem kui ühes koolis, on Maarja-Magdaleena Koolis kuus.
Saksa keele õpetaja Ruta Margna töötab osakoormusega ka Nõo Reaalgümnaasiumis. Liigub oma autoga. Mõlemas koolis on ta tööl kahel päeval nädalas.
„Elu on väga väsitav: sõit, pikad päevad, tundide ettevalmistus,“ räägib Margna. „Nõos olen alates septembrist. Kõik on uus. Kahe kooli peale tuleb juba infot kirjade, tabelite ja muu näol väga-väga palju.“
„Osakoormus ei ole üldiselt probleemiks olnud,“ ütleb Kristiina Raja. „Alati enne suvepuhkust vestleme õpetajatega koormuse üle, et selgitada välja nende soovid ja ootused ning panna need vastavusse kooli vajadusega. Õpetajad pigem soovivad osakoormust – seda kas õppimise, teise töökoha või tervise tõttu. Julgen öelda, et meie majas on kõigil täpselt selline koormus, nagu nad soovinud on.“
„Osakoormusega õpetajaid on omajagu,“ sõnab ka Kolga-Jaani Kooli direktor Hasso Kukemelk. „Aga meie eelis on, et oleme lasteaed-põhikool. Osa õpetajaid annab tunde mõlemas kohas ning saab nii oma koormuse täis.“
Näiteks liikumisõpetaja ja muusikaõpetaja õpetavad nii kooli- kui lasteaialapsi. Huvijuht on ühtlasi koolis õhtuti töötava noortekeskuse juhataja, loodusainete õpetaja teeb haridustehnoloogi tööd. Poiste tehnoloogiaõpetajat jagatakse teise kooliga.
Et B-võõrkeele õppijaile valikuvõimalust pakkuda, leiti sihtotsinguga kaks õpetajat. Soome keele õpetaja töötab mujal, aga õpib soome keele õpetajaks ja saab ülikoolis õpitavat Kolga-Jaanis praktiseerida.
„On neid, kes ise ei taha endale täiskoormust,“ ütleb Kukemelk. Sellised on meil näiteks üks klassiõpetaja ja inglise keele õpetaja.
Palju õpetajaid sõidab Viljandimaal asuvasse Kolga-Jaani Kooli tööle kaugemalt: Põltsamaalt, Viljandist ja isegi 65 kilomeetri kauguselt Tartust.
„Meie väikeses maakoolis püsivad õpetajad tööl,“ ütleb direktor. „Eks raha tahaks igaüks rohkem saada, aga koormuse pärast pole koolis pingeid olnud. Nuputame igal aastal koos õppealajuhatajaga, kellele mis lisatöö anda, et tulemus oleks võimalikult hea.“
Suund üldtööajale
Võrumaal Setomaa vallas viidi mullu koolid ühise juhtimise alla ning Setomaa kool ja gümnaasium tegutsevad neljas õppekohas. Õpilasi on kokku 231, õpetajaid 56.
„Neist 16 töötab koormusega kuni 0,44 ja 26 koormusega 0,5–1,“ ütleb kahe kooli ühine direktor Pille Liblik. Vaid üksikutel on koormust õige vähe enam kui üks ametikoht.
Koormused on väikesed, sest õppekohad on mägisel maal hajali. Kui keegi küsib täiskohta, peaks ta sõitma 10 või 30 kilomeetrit kahe õppekoha vahet. Nii annabki ühte õppeainet eri kohtades mitu inimest. Näiteks on ametis neli bioloogiaõpetajat.
Aga osa õpetajaid töötab mitmes õppekohas ja tunniplaanid tuleb sünkrooni saada.
„Oleme seda suutnud, meie õppejuhid on imelised,“ lausub Pille Liblik.
Mitme õppekoha vahet sõitjaile kompenseerib kool sõidupäeviku alusel ka sõidukulud.
Setomaa õpetajate töölepingutes on kaks veergu: kontakttunnid ja muud tööülesanded. „PGS-is on kirjas, et õpetaja ametikoht jaguneb õppe- ja kasvatustöö ning muude ülesannete vahel,“ selgitab Liblik. „Muud ülesanded on õpetajail, kel vähemalt pool ametikohta. Siia alla läheb osalemine arendustöös, kolleegi asendamine kuni kolm tundi nädalas, töörühma juhatamine, klassijuhatamine või midagi muud taolist. Nende ülesannete eest me lisatasu ei maksa, seda teeb õpetaja oma töötasu eest. Püüame liikuda üldtööaja suunas, ehkki meie tüüpi koolimudelis on see ülimalt keeruline.“
Tunniplaan kui rätsepaülikond
EHIS-e andmetest nähtub, et linna- ja väikelinna koolides töötas eelmisel õppeaastal osalise koormusega ligikaudu 40% õpetajatest.
„Meil on 46 õpetajast 24 osakoormusega,“ lausub Tallinna Südalinna Kooli direktor Veiko Rohunurm. „Väikseim osakoormus on 0,5. Mõnel on ka asendustunnid, aga see koormus on marginaalne. On õpetajaid, kellele sobibki osakoormus. Sellised on suuresti pensioniealised õpetajad ning tudengid, kes veel õpivad. Keeruline on algklassiõpetajatega, kel tunde vähe ja keeruline täiskoormust kokku saada. Pakume neile õpiabitunde kogupäevakoolis ja lisaerialale vastavaid õpitunde, näiteks ajalugu, inglise keelt.“
Kuus Südalinna kooli õpetajat töötab ka teises koolis.
„Neist kolm teenivad lisa spordiklubides, sest on kehalise kasvatuse õpetajad ja päeva teine pool sobib selleks hästi,“ ütleb Rohunurm.
Rapla Gümnaasiumi 20 õpetajast pooltel on vähem kui täisametikoht.
„Meil on 1,0 ametikoha sees ka mentorlus, selle eest ei ole eraldi lisatasu,“ täpsustab õppejuht Aime Klandorf.
Osakoormusega õpetajaist seitse töötab ainult Rapla Gümnaasiumis ja nende koormus jääb 0,8 ja 1,0 vahele. Neli õpetajat töötab mitmes koolis ja nende koormus on ühe ametikoha omast tublisti suurem.
Kuidas tunniplaan paika saab?
„Tuleb arvestada eri koolide koolipäeva algusaegadega, tundide pikkuse ning algus- ja lõpuaegadega,“ vastab Klandorf. „Ühe õpetaja puhul on kokku lepitud nädalapäevad, millal ta töötab, teised on andnud mõlemale koolile kellaajad, mille järgi pannakse nende tunnid paika. Neid ei saa muuta ka siis, kui tunniplaan muutub. Aga oleme hakkama saanud, koostöö toimib.“
Osakoormusega inimesi värbavad ka suurte linnade gümnaasiumid, kus vaja valikkursusi juhendada ja valikaineid õpetada.
Kalli Kolberg õpetab hispaania keelt kahes Tartu koolis: Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis ja Jaan Poska Gümnaasiumis. Petersonis on tal 0,6 ja Poskas 0,2 kohta. Ühest koolist teise sõidab õpetaja rattaga.
„Praegu sobib see mulle väga hästi,“ ütleb Kolberg. Aga järgmisel perioodil tuleb üks grupp juurde ja siis saab tunde juba liiga palju.
Kolberg õpib Euroopa keeli ja kultuure ning leiab, et ülikool on hea vaheldus: saad ühest rollist teise minna.
„Saan õpetamisel kasutada õppejõudude näiteid. Ka õpilasi on parem mõista, kui oled ülikoolis ise õpilase rollis,“ räägib ta. „Mul silm klassi ees särab. Kui ülikool läbi, ma rohkem tunde anda ei tahaks. Praegu tunnen küll, et ei taha kunagi keskenduda ainult õpetamisele ja täiskoormusega koolis töötada. Õpetan, sest mulle meeldib, aga ei taha, et see oleks minu peamine tegevus.“
Tartu Tamme Gümnaasiumis õpib 500 õpilast, keda õpetab 60 õpetajat. Neist umbes pooltel on täisametikoht.
Osakoormus võib tähendada ühe kursuse õpetamist, aga ka seda, et täiskoormusest jääb vaid natuke puudu.
„Meil on vedanud, et Tartus on ülikoolid ja palju tarku inimesi, kellega koos tööd teha,“ lausub direktor Ain Tõnisson. „Õppesuundade juht on osanud partnerlussuhteid hoida ja olla paindlik.“
Kuid tunniplaani kokku panna pole lihtne – rätsepaülikonna õmblemine on alati kallis. Kui osakoormusega inimene õpetab ka teises koolis, tuleb omavahel kokku leppida.
Kas osakoormus tekitab probleeme?
„Sellega seoses on nii head kui halba,“ vastab Ain Tõnisson. „On hea, et tunneme end tänu osalise koormusega töötajatele rikkamana ja kooliellu tuleb uusi tuuli. Osa kolleege tahabki oma elukorralduse tõttu töötada osaajaga. Peame vaatama, et õpetaja karjäär oleks sisustatud igas eluetapis.“
Kool peab Tõnissoni sõnul arvestama tõsiasjaga, et alustav õpetaja ei jaksa alati täie rauaga tööd teha ja oma karjääri lõpetaja ei soovi enam täie pingega töötada, aga on heal meelel mõne päeva nädalas tööl. Igas koolis on ka tippvormis õpetajaid, kes tahavadki palju tööd teha ja saada selle eest väga head palka.
„Õpetajate vajadused on erinevad. Peame loobuma mõttest, et iga õpetaja peab kõik päevad meie juures olema,“ lisab Tõnisson.
Kuigi peljatakse, et väikese koormusega õpetaja jääb pigem tunniandjaks ega panusta kooli arengusse, on Pille Liblik kogenud vastupidist – Setomaa õpetajad on väga pühendunud. Osakoormusega õpetajate seas on neid, kes õpivad ülikoolis, aga ka pensioniealisi, kes tahavadki väiksemat koormust.
„Kui mul poleks väikest koormust pakkuda, ei saaks ma majja võtta ettevõtjaid,“ lisab Liblik. „Näiteks tehnoloogiaõpetaja on ettevõtja ja see on meile puhas boonus. Tänapäeval vaatamegi inimest tööle võttes, mis on tema lisaväärtus koolile. Vastavalt oskustele, mis ta eluteel varem omandanud, saame talle pakkuda mõne projekti või programmi juhendamist.“
Libliku sõnul võiks õpetaja töötada kas või iga päev eri koolis – kuni kvaliteet ei kannata – ja anda mitut ainet. Aga mida teeb koolijuht, kui mitme aine õpetaja jääb haigeks või lahkub ametist? Siis jääb suur osa aineid õpetamata.
„Eks iga koolijuht peab mõtestama enda jaoks puhverdamise mehhanismid, et hakkama saada,“ ütleb Ain Tõnisson. „Mida paindlikumad oleme, seda parem. Jäik süsteem puruneb ju väiksest puudutusest.“
Lisa kommentaar