Autoriteedid ning väärtused on meie igapäevaelu ning ühiskonna toimimise alus, mõjutades otsuseid, suhtumisi ja sotsiaalseid suhteid. Tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas saavad autoriteedid ning nende tajumine uusi vorme, muutes autoriteedi mõiste mitmetahuliseks ja pidevalt muutuvaks. Autoriteetsus ja autoritaarsus on mõisted, mille areng on olnud vastuolurohke ja ühiskondlikult tähenduslik. Seetõttu pühendasid 12  üliõpilast Tallinna Ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppest Tallinna Ülikooli ELU (erialasid lõimiv uuendus) õppeaines möödunud kevadsemestril oma aja projektile „Meie aja väärtusautoriteedid“.   Projektile tagasi vaadates tuleb möönda, et ülesanne ei olnud lihtsate killast. Koostööd asusid tegema küllaltki erineva vanuse, eriala, elu- ja töökogemusega inimesed. Kuid erinevused rikastavad ja olen enam kui kindel, et kogemuse võrra rikkam on iga grupi liige.

Eesmärk oli uurida kuidas autoriteedid ja väärtused kujunevad ning milline on nende roll tänapäeva ühiskonnas. Uurimise vajadus tulenes soovist paremini mõista, kuidas autoriteete tajutakse ning kuidas see mõjutab indiviide ja ühiskonda üldiselt, eriti digiajastu ning sotsiaalmeedia tingimustes. Üksikisiku vaatest ei ole autoriteetsuse mõiste tänapäeva ühiskonnas kuigi aktuaalne. Tähelepanu keskpunktis on enesemääramine, enesejuhtimine ja sõltumatus. Individuaalsuse olulisusest hoolimata tugevnevad aga autoritaarsed süsteemid tänapäeva maailmas jõudsalt, millele saame kinnitust kohe, kui uudisteportaalid avame.

Traditsioonilises tähenduses seostatakse autoriteedi kujunemist konkreetse isiku vaimse mõjuvõimuga ning tekkiva austusega tema vastu tänu autoriteedi oskustele, omadustele, võimetele, teadmistele, ametikohale ja staatusele. Autoriteetide kujunemist põhjendatakse vajadusega juhinduda elus kellestki, kui tuntakse, et enda teadmised ja suutlikkus ei ole piisavad. 

Andmeid kogusime grupi koostatud viieteistkümnest küsimusest koosneva intervjuuga, vastates uurijatena küsimustele ka ise. Projekti üks eesmärke oli ka uurida nooremate ja vanemate põlvkondade erinevusi ja sarnasusi. Nii vastas küsimustele 25 inimest, noorim 19- ja vanim 74-aastane. 

Autoriteedi vormide avamisel toetusime Weberi ja Kriegeri autoriteetide liigitusele. Personaalne autoriteet põhineb isiksusega seotud tunnustel; teadja autoriteet teadmistel, haritusel, võimekusel, oskustel ja kogemustel ning sellise autoriteedi järgimine on vabatahtlik, annab kindlustunnet ja on suunatud enesearengule; positsioonil põhinevaks autoriteediks on isikud, grupid, organisatsioonid, mis on seotud staatuse, ameti sotsiaalse väärtushierarhiaga.  Loomulik autoriteet ei vaja kujunemiseks võimu, vaid tekib karisma, enesekindluse ja pädevuse kaudu. 

Autoriteetsus mõjutab väärtuste kujunemist. Isiklikud väärtused suunavad aga inimese elu, mõjutades nii tajumist, käitumist kui otsuseid. Schwartzi järgi arenevad väärtused nii bioloogiliste (nt geneetika, vajadused, temperament) kui ka sotsiaalsete (nt perekond, eakaaslased, haridus, kultuur) mõjurite koosmõjus. Inimesed kasutavad väärtusi mõõdupuuna, et hinnata enda ja teiste valikuid ja neid vajadusel õigustada.

Mida me  autoriteete uurides tuvastasime?

Kuigi iga päev ei mõelda väärtuste ja autoriteetide kujunemisele, toimuvad väärtuste kujunemisega seotud protsessid pidevalt. Inimene on mõjutatav kogu elu jooksul, kuid nooruses on ta eriti vastuvõtlik – seda kinnitavad nii mitmesugused teooriad kui meie läbi viidud uurimus.

Kuigi autoriteediks kujunemine ei eelda inimese vahetut tundmist, näitavad projekti uurimistulemused, et autoriteediks kujunevad eelkõige need, kellega on isiklikum ja pikaajalisem suhe ning kelle käitumine ja veendumused kattuvad inimese enda väärtustega. Nii  nooremate kui vanemate vastanute jaoks on autoriteetideks olnud just tema oma vanemad.  Uurimistulemustest saab järeldada, et lapsevanema, õpetaja või vahetu juhi autoriteediks pidamine tuleneb sageli ka nende positsioonist ja mõjuvõimust – seda eriti nooremate vastanute puhul. 

„Minu autoriteediks on vanemad, sest neile ei saa väga vastu vaielda, ning ka ülemad, sest puhtalt nende ametikoha pärast tuleb neile alluda ja nende arvamustega arvestada …“ (J.T.19M). 

See on mõistetav, kuna noorte väärtused ja pädevused on alles välja kujunemas ning nad ei tunne end veel piisavalt enesekindlana. Väärtuste kujunemise seisukohast on väga oluline, millises keskkonnas noor üles kasvab ning kelle väärtusi eeskujuks võtab.

Uurimusest selgus, et vanemate vastanute jaoks on autoriteedid väärtuspõhised, tuginedes vabale valikule ja autoriteedi eri omadustele ehk sisulisele kvaliteedile. Kuigi väärtusautoriteediks kujunemisel on mõjuvõimul ja positsioonil oma roll, ei ole need peamised kriteeriumid. Nii nooremad kui vanemad vastajad tõid välja, et autoriteediks kujunemist mõjutavad eelkõige erialane kompetentsus, isikuomadused, nagu inimlikkus, ausus, usaldusväärsus, julgus, ning eeskujuks olemine. Vanemad vastanud hindavad autoriteetides töökust, lihtsust, õiglust, järjekindlust ja pühendumust.

Nooremad vastanud tõid välja, et nende väärtusautoriteedid on hea enesekehtestamis- ning esinemisoskusega, head kuulajad, eetilised, vastutustundlikud, veenvad ja inspireerivad, omades nähtavust ja mõju.

„Internetis on suhteliselt kerge luua usaldusväärne isiksus ning sellega veenda just noori. Mida populaarsem on isik, seda tähtsam ta tundub. Sotsiaalmeedias on kergem ka inimestel näha välja nagu autoriteedid, kui nad räägivad konkreetselt ja energiliselt, mis annab mulje et teavad millest kõnelevad.“ (H.L.21M).

Eeltoodud kirjeldustest tõuseb esile pigem personaalse, karismaatilise ja teadja autoriteedi tüüp. Samuti võib järeldada, et nooremale generatsioonile on olulisemad isikuomadused ja mõjujõud, vanemale aga sügavam väärtuste kattumine, kogemused ja eeskujuks olemine. Aja möödudes, iseseisvumise ja enesearengu kaudu kasvab kriitilisus ja nõudlikkus autoriteedi sisulise väärtuse suhtes ja väärtusautoriteedid muutuvad tähtsamaks. Tänapäeval eeldatakse autoriteedilt rohkem isiklikku eeskuju.

„Autoriteete ei aktsepteerita enam pimesi, vaid neid analüüsitakse ja võrreldakse.“ (J.T.19M). „Tänapäeval kujunevad autoriteedid eelkõige ühiskondliku ja kultuurilise konteksti, isikliku nähtavuse ning inimeste haridustaseme ja kriitilise mõtlemise oskuse koosmõjul.“ (H.T.22M).

Võttes aluseks, et inimesed soovivad oma väärtusautoriteediga samastuda, võib järeldada, et ka meie intervjuudes osalenud jagavad eelmainitud väärtusi ning toimivad omakorda ise väärtuste kujundajatena, tajudes ennast autoriteedina perekonna lähedaste suhete ja erialase pädevuse kaudu.

Kodul ja koolil on noore väärtuste kujunemisel ning sotsiaalsete normide õpetamisel oluline roll ja vastutus. Uurimistulemused näitavad, et õpetajaameti alaväärtustamine, õpetajate ebapädevus ning sotsiaalmeedia mõju noortele on viinud selleni, et õpetajat tajutakse põhikooli- ja gümnaasiumiastmes pigem formaalse kui vaimse autoriteedina.

Õppejõu autoriteetsus sõltub eeskätt tema sisulisest pädevusest, aine professionaalsest valdamisest ja õpetamise kvaliteedist. Kui varasemas kooliastmes võib autoriteet olla positsioonipõhine, siis kõrgkoolis hinnatakse rohkem inspireerivat õpetamist, praktilisi kogemusi ja sisulist sügavust. Rollierinevused peegeldavad mitte ainult haridustaseme, vaid ka õppija arengu ja vastutuse muutust.

„Kelle juttu võeti tõsisena, olid need, kellel oli kogemusi, mitte ainult raamatutarkus.“ (M.V.43M).

Arvestades, et projekti uurimistulemuste kohaselt kujunevad autoriteedid eelkõige vahetute kontaktide kaudu, saab teha olulise järelduse, et vanemate ja õpetajate mõju ei ole asendunud sotsiaalmeediaga, vähemalt mitte täielikult ja lõplikult. 

„Kodu järel mängivad just koolid ja ülikoolid põhirolli… kujundatakse lõplikult välja indiviidile omased isiksuseomadused, tõekspidamised.“ (A.V.58M).

Seetõttu peaks iga lapsevanem ja õpetaja teadvustama oma rolli noore isiksuse kujundamisel ning suhtuma sellesse kui privilegeeritud võimalusse ning tegema seda teadlikult ja vastutustundlikult.

Autoriteedi mõju küsimus kerkib ka grupikuuluvuse kontekstis, kus grupi surve, hirm tõrjutuse ees ning vajadus gruppi kuuluda ei lase just noorematel iseseisvalt otsustada ja oma tegelikest väärtustest juhinduda. Käitutakse grupi reeglite järgi, mis võib viia selleni, et ebaeetilist käitumist peetakse grupis normaalseks.

„Kui autoriteet normaliseerib ebaeetilist käitumist, võivad alluvad selle omaks võtta.“ (P.P.52N).

Carraro, Conzelmann ja Jongen (2019) toovad grupi survele allumise põhjusena välja hirmu avaliku häbistamise ees, mis on digiajastul eriti aktuaalne. Vanemad vastajad alluvad grupi survele pigem praktilistel kaalutlustel. Kui grupi surve puudub, järgitakse väärtuste konfliktis autoriteetidega enamasti isiklikke väärtusi, ebakindluse puhul juhindutakse autoriteedist.

Tänapäeval on traditsiooniliste autoriteetide kõrvale tõusnud sotsiaalmeedia, laiemalt meedia ja popkultuur, mis on inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Vastajate hinnangul on meedia isegi suurem väärtuste mõjutaja kui kool ning õpetajad. Sotsiaalmeedias tarbitavad valikud sõltuvad nii teemade kajastamisest kui isiklikust ja avalikust huvist. Arvatakse, et noorematel kujuneb sotsiaalmeedia mõjul rohkem eeskujusid ning levib fännikultuur. Autoriteetideks saavad sageli need, kes on kogunud suure jälgijaskonna, loonud usaldusväärsuse ja pakuvad kvaliteetset sisu. 

„Ma tunnetan, et sotsiaalmeedia ja internet on andnud hääle paljudele erinevatele inimestele, kellest võivad saada autoriteedid ka ilma ametliku positsioonita.“ (G.K.23N).

„…kui USA valimised olid nüüd sügisel, siis ma ei tea nii suur isik nagu Taylor Swift postitas avalikult, et ta toetab Kamalat… Ma lugesin, et noorte häälijates oli hunnik inimesi, kes registreerisid valimistele nagu peale seda postitust. Suur protsent oli päevaga tõusnud nii, et kõvasti võib mõjutada küll.“ (S.R.20N).

Vanema generatsiooni vastajad on ühiskonnas levivate pettuste valguses ettevaatlikumad, tuginedes rohkem isiklikule kogemusele ja sisetundele, ning sotsiaalmeedia kaudu neile autoriteete ei kujune. 

„…lihtne on inimest petta ja kui raske on ära tunda, mis on päriselu ja mis on kunstlikult tehtud.“ (P.P.52N). „Kui keegi esineb ajalehes, et ta on muusikaekspert ja ma ei tea muusikast mitte midagi, siis ma võtan teda eksperdina.“ (M.R.32M).

Vastanud tajusid ka soolist erinevust, tõdedes, et meestel on autoriteetsust lihtsam saavutada, kuna nende puhul eeldatakse vaikimisi vastavust autoriteedi tunnustele, samas kui naistel tuleb seda tõestada. Mõned vanema generatsiooni vastad tõid esile, et tänapäeval on olukord siiski rohkem võrdsustunud, sest tõekspidamised on muutunud ja kellegi autoriteediks kujunemine ei sõltu enam tema soost.

„Tänapäeva naistel on autoriteetsust palju kergem saavutada. Vanasti olid prioriteedid hoopis teistsugused – naised olid kodus, kasvatasid lapsi ja hoolitsesid majapidamise eest sel ajal, kui mehed käisid tööl. Tänapäeval aga on palju rohkem peresid, kus need asjad on omavahel jagatud – mehed osalevad rohkem kodustes tegemistes, lastekasvatuses, mis annab võimaluse naistel rohkem avalikkuse ette tulla või tööd teha.“ (L.S.74N). 

Projekti tähendusest tegijaile

Käesolev uurimus on avaldanud mõju kõigile uurimisgrupi liikmetele ja uuringusse kaasatud intervjueeritavatele, suunates sügavamalt mõtlema väärtuste ja autoriteetide tähenduse üle ning kutsudes esile eneseanalüüsi, mis andis uurimusele isikliku ja süvitsi mineva vaatenurga. 

Uurimistulemused näitavad, et inimesed hindavad traditsioonilisi väärtusi ja inimsuhteid. On oluline, et sõnad ja teod oleksid kooskõlas. Ka projekti liikmete eneseanalüüsidest joonistus välja, et autoriteediks peetakse eelkõige neid, kelle väärtused avalduvad selgelt nende käitumises, kes on oma põhimõtetes järjekindlad ning kelle eeskuju tekitab usaldust.

Vaatamata sotsiaalmeedia laialdasele levikule ja lihtsale kättesaadavusele, on kodul ja koolil endiselt keskne roll noorte inimeste väärtuste kujundamisel ning kriitilise mõtlemise arendamisel. 

Kui olete kibelenud ja oodanud konkreetset vastust küsimusele „Kes on meie aja väärtusautoriteedid “, siis laiemale üldsusele tuntud autoriteetide nimedest esinesid vaid mõned:  „Lennart Meri, Merle Karusoo, Jaan Kross, Arvo Pär“ (A.V.58M). Projekti sissejuhatuses oleme juhtinud tähelepanu autoriteetide kadumisele, viidates väärtuste haprusele ja informatsiooni küllusest põhjustatud üldisele ebakindlusele. Kas asjaolu, et vastanud ei ole kuigivõrd nimetanud konkreetseid autoriteete, viitab väärtusautoriteetide puudusele või on sellel mingi muu põhjus, jääb praegu siiski konkreetse vastuseta. Kindlalt saab järeldada, et vastanud oskavad kirjeldada omadusi, mis teevad inimese nende jaoks autoriteetseks ja lähikondsete seas autoriteete leidub.

Projekt „Meie aja väärtusautoriteedid“ on täies mahus kättesaadav internetiaadressil https://elu.tlu.ee/et/projektid/meie-aja-vaartusautoriteedid (25.06.2025).

Tallinna Ülikooli 2025. aasta ELU (erialasid lõimiv uuendus) projekti liikmed: Gerit Kala (sotsiaaltöö), Kaja Luigelaht (õigusteadus), Hannes Lüüde (Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid), Kertu Mõistlik (organisatsioonikäitumine), Angela Muddi (eripedagoogika), Ingrid Sagar (Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid), Maarja Saul (sotsiaaltöö), Jelizaveta Tšerepanova (eripedagoogika), Hektor Talviste (kehakultuur), Jan Tälli (ajalugu), Maarika Vaino (sotsiaaltöö), Haldi Välimäe (nüüdiskultuur). Juhendajad: Tiiu Kuurme, PhD ja Kristi Mets-Alunurm, MA.