• Direktorite atesteerimine ei toeta juhi professionaalset arengut, vaid on bürokraatlik kontrollimehhanism.

Koolijuhtimise kvaliteet on hariduspoliitiliselt prioriteetne teema. Ka koalitsioonilepingus 2025–2027 on teemakohane punkt: „Peame oluliseks koolijuhtimise kvaliteedi parandamist ja koolijuhtide toetamist nende professionaalses arengus. Koostöös koolipidajatega viime ellu koolijuhtide atesteerimise süsteemi, mis põhineb teadlaste välja töötatud koolijuhtide kompetentsimudelil ning koolijuhtide kollegiaalsel hindamisel …“

Koalitsioonileppe täitmiseks on Haridus- ja Teadusministeerium ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu ja rakendusaktide kavandid. Eelnõu ja selle seletuskirja lugedes meenus mulle 1979. aasta Tallinnfilmi „Hukkunud alpinisti hotell“ süžee, kus loo peategelased saladuslike sündmuste keskel justkui eralduvad välismaailmast, väites, et nende eksistents sõltub diplomaadikohvris asuvast energiaallikast.

Tsentraalsete käsulaudade aeg on möödas

Kehtivate õigusaktide järgi vastutab koolijuhtide töölevärbamise, koolijuhtide töö hindamise ja töötasu kokkuleppimise eest konkreetse kooli pidaja ehk valdavalt kohalik omavalitsus, järgides seaduses kehtestatud direktori kvalifikatsiooninõudeid. Koolipidajaid toetavad ka Heateo Haridusfondi ja Fontese veetud ning koolijuhtide, koolipidajate, ülikoolide ja ministeeriumi kokkuleppel uuendatud haridusjuhtide kompetentsimudel ja selle juhendmaterjal. Andmed kinnitavad, et aasta-aastalt on rohkem neid omavalitsusi, kes regulaarselt oma koolijuhtide töö tulemuslikkust hindavad ja arendavad. (Vt graafikut)

“Teise riigi süsteemi ülevõtmine, kus vastutuse jaotus erineb meie omast, hägustab osapoolte vastutust.

Jah, andmetest nähtub, et koolipidajatel on veel arenguruumi, aga liigume õiges suunas. Vaja on koolipidajaid võimestada, sh julgustada omavahel jagama juba toimivaid koolijuhtide kvaliteedi toetamise häid kogemusi. Selle asemel on aga valitud bürokraatlik ja riigieelarvest täiendavat kulu tekitav lahendus. Ilma igasuguse dialoogita on koolipidajatele eelnõus ette kirjutatud, millal ja kes peaksid koolijuhi tööle tagasisidet andma ning millise täiendava bürokraatliku protsessi toel peavad kõik koolipidajad seda tegema. „Koostöös koolipidajaga“ tähendab, et „riik käsib, täitke käsku“. Selline suhtumine on tõsine oht demokraatlikule riigikorraldusele, sh omavalitsuse enesekorralduse õigusele.

Viimsi Riigigümnaasiumi direktori Karmen Pauli ja Tallinna Ülikooli nooremteaduri Daniel Reinaru koostöös ilmus 17. juuni 2025 Õpetajate Lehes teemakohane artikkel „Atesteerimine – kas järjekordne bürokraatlik koorem?“ (bit.ly/42MA8he). Jagati Kanada Ontario piirkonna kogemust, kus koolijuhtide värbamise ja hindamise rakendamise süsteemiga tulemuslikult tegeletakse. Kahjuks on artikli koostajatel jäänud tähelepanuta, et Kanadas ei vastuta kooli sisulise korralduse, sh juhtimise kvaliteedi eest kohalik omavalitsus, nagu Eestis. Teise riigi süsteemi ülevõtmine, kus vastutuse jaotus erineb meie omast, hägustab osapoolte vastutust, mis on niigi üks olulisi pudelikaelu Eesti riigi hariduskorralduses.

Miks koolijuhtide ühenduse juhatus eelnõu toetas?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu saadeti kooskõlastusele käesoleva aasta jaanuaris. Eelnõu järgi peavad kõik koolipidajad kaasama koolijuhtide atesteerimiskomisjoni kaks Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajat. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et atesteerimissüsteemi loomisega kaasneb riigivalitsemiskulude suurenemine. Esialgu on hinnatud täiendavaks kuluks 100 000 eurot aastas, mis kaetakse ministeeriumi eelarvest. Ministeeriumi eelarve on ka riigieelarve osa. 

“Koolijuhtide kaasamine oma kolleegi hindamisse peab võimalusena jääma, aga ei saa olla käsu korras seaduses kirjas.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmete hiljutisel koosolekul, mis toimus septembri keskpaigas Türil, kinnitasid koolijuhtide ühenduse juhid juba aasta algusest teada olnud fakti, et koolijuhtide ühendusel on organisatsiooni ülalpidamiseks vaja raha (äsja palgatud täistööajaga tööle võetud tegevjuht, juhatuse esimehe esinduskulud jm). Seetõttu nõustuti eelnõule kooskõlastuskirja saatmisel nii koolijuhtide atesteerimise kui ka õpetajate karjäärimudeliga. Osa koolijuhtide piirkondlikke ühendusi oli ja on atesteerimisele selgelt vastu. Seetõttu on nad palunud oma ühenduse juhtidel avalikustada piirkondade lõikes koolijuhtide tagasiside, mille alusel kujunes koolijuhtide seisukoht eelnõu toetavaks. Vastuseid ei ole küsijatele veel saadetud. 

Koolijuhtide atesteerimist ei toeta ka Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, kes on oma tagasisides ministeeriumile märkinud: „Formaalne standardiseerimine seaduse tasemel ei tee erakoolide ja juhtide olukorda kuidagi paremaks ning ei loo ka mingit lisaväärtust haridussüsteemile.“ 

Olen seisukohal, et koolijuhtide kaasamine oma kolleegi hindamisse peab võimalusena jääma. Aga see ei saa olla käsu korras seaduses kirjas. Seda enam, et koolijuht on valdavalt kohaliku omavalitsuse palgal ning tema põhitöö on oma kooli hästi juhtida. Kuidas saab Riigikogu kohaliku omavalitsuse palgal olevale koolijuhile MTÜ kaudu seadusega täiendavaid ülesandeid jagada?

Juba tehtud vigadest tasub õppida!

Direktorite atesteerimine ei toeta juhi professionaalset arengut, vaid on bürokraatlik kontrollimehhanism. Direktorite ja õpetajate atesteerimise süsteem on Nõukogude võimu okupeeritud Eestis juba korra juba läbi kukkunud, sest põhines formaalsel ja sisutul linnukeste kirjapanemisel. 

Nõustun Karmen Pauli ja Daniel Reinaru seisukohaga, et „eneseanalüüsi, kolleegide tagasiside ja koolipidajaga peetavate arutelude kaudu luuakse keskkond, kus juht saab tuge ja teadlikumalt kasvada, jagada häid kogemusi“. Koolijuhtimise kvaliteeti aitab parandada koolipidaja ja koolijuhi sisuline dialoog. Seadust muutmata on võimalik, et kõikide koolijuhtidega toimuvad iga-aastased arenguvestlused. See on vähebürokraatlik, selge vastutusega ega nõua täiendavat halduskoormust ning kulusid riigi- ja omavalitsuste rahakotist. Kui aga soovime tingimata seadust muuta, siis võiks kaaluda Eesti Erakoolide Ühenduse ettepanekut ning täiendada kehtivat põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja erakooliseadust järgneva sõnastusega: „Direktori arengu toetamiseks kehtestab koolipidaja töötulemuste hindamise ja arenguvestluste läbiviimise korra.“