• Parksepa kooli asutamisest möödub 15. oktoobril 150 aastat, juubelipidu peetakse 18. oktoobril. 

Päev algab traditsiooniliselt korvpallivõistlustega, pärast mida saavad külalised uudistada kooli muuseumi ja osaleda koolituuril. Järgneb bankett endistele ja praegustele töötajatele, Võru valla esindajatele ja koostööpartneritele. Kell 18 algab kontsertetendus, pärast mida on klassides vilistlaste kogunemine, lendude pildistamine ja seejärel läheb peoks! 

Kontserdikava pani kokku muusikaõpetaja Silja Otsar, kes on selles koolis töötanud 35 aastat. Juubelikontsertide traditsioon saigi tema sõnul alguse 30 aastat tagasi. „Mäletan nii 120., 125., 130., 135. kui ka 140. sünnipäeva kontserti, 145. aasta pidu jäi koroona tõttu vahele,“ meenutab muusikaõpetaja. „Mul on väga hea meel, et saame nüüd pärast kümmet aastat taas midagi suurt ja vägevat teha. Et tegu on väga olulise tähtpäeva ja kontserdiga, on kogu koolipere koondanud oma jõu ja tahtmise, et kõik hästi õnnestuks.“

Silja Otsari sõnul on kontserdi läbiv teema algus. „Kõik algab koolist ja raamatust, olgu see laulu- ja tantsurõõm, sportimiskirg või esimesed armumised. Tahtsime kõik olulised teemad sisse panna ja oma kooli tugevaid külgi näidata. Kontserdil laulavad ja tantsivad 1.–12. klassi õpilased ning muidugi meie õpetajad ja koolitöötajad, kelle etteaste on eriti oodatud. Kõike umbes tunni aja sisse mahutada on keeruline ja raskeks teeb ülesande ka see, et meie lava ja saal on väike ning kõik tahtjad ei mahu ära. Just seetõttu ongi peoeelsel päeval kaks eelkontserti: päeval kooliperele ja õhtul kogukonnale.“

Kool, kuhu tahetakse tulla 

Parksepa Keskkoolis on sel õppeaastal 336 õpilast: põhikooliosas 212 ja gümnaasiumis 124. Töötajaid on 60, neist 36 õpetajad, kellest mõni töötab osakoormusega. Direktor Aigi Sikkali sõnul on õpetajaskond üllatavalt püsiv. „Uusi õpetajaid pole lihtne leida, aga meil on hästi läinud, kõik õpetajad peale eripedagoogi on olemas. Sel sügisel tuli lausa viis uut õpetajat, kellest üks on meie kooli vilistlane.“

Noored õpetajad toovad kooli uut energiat ja mõtteid, mida on direktori hinnangul kooli arenguks vaja. 2022. aastal liituti „Targa kooli“ programmiga ja käivitati õpetajate õpiringid, kus tehakse tutvust uute haridussuundade ning TI-hüppega. Algas rahvusvaheline koostöö Erasmusega ning õpilased, õpetajad ja töötajad hakkasid käima õppereisidel. Just praegu on käsil ka kooli arengukava uuendamine. 

„Maagümnaasiumi kohta on meil üsna suur gümnaasiumiosa,“ räägib direktor. „Rõõmu teeb, et meile tahetakse tulla. Sisseastumisvestlustel on noored öelnud, et siia tullakse sõbralike õpetajate pärast, aga ka põhjusel, et lisaks õppimisele tehakse meie koolis palju muudki.“

Õppejuhi Anneli Plado sõnul meeldib õpilastele, et gümnaasiumis on juba mõnda aega suundade asemel valikained: sissejuhatus filosoofiasse, psühholoogia, kunst ja muusika filmi kaudu, arhitektuur, male, norra keel, inglise keele vestluskursus, keraamika ja klaasikunst, võrkpall, stiiliõpetus, tantsuõpetus ja palju muud. Sellest sügisest lisandus programmeerimine koostöös kooliga kood/Võru.

Õppejuht lisab, et gümnaasiumisse tulijate seas on nii täiesti viielisi kui ka neid, kes hakkama ei saa ja õpingud katkestavad. „Põhikoolis toetatakse õpilast, et ta lõpuni jõuaks, gümnaasiumis enam sellist tuge pole ja tuleb ise hakkama saada. Õppeedukus võiks kõigil alati parem olla, aga hea meel on selle üle, et viimase kolme aasta eksamitulemusi võrreldes on tulemused paranenud.“

Võrus asuva riigigümnaasiumiga on koolil head suhted ja õpilaste pärast ei konkureerita. „Riigigümnaasiumist rohkem mõjutab meid Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus,“ tõdeb Anneli Plado. „Kui varasematel aastatel oli keskkoolis poisse ja tüdrukuid umbes pooleks, siis praegu on ülekaalus tüdrukud, sest poisid eelistavad kutsekooli.“

Järjepidevuse võlu

Aigi Sikkal alustas Parksepa Keskkooli direktorina tööd 2022. aasta sügisel ja on ise selle kooli vilistlane. Sellega on seotud tore lugu. Nimelt töötab tema esimene õpetaja Helle Liloson endiselt Parksepa Keskkoolis ja tähistas augusti lõpus oma 50 aasta tööjuubelit. Aigi Sikkalil on meeles, kuidas esimeses klassis käidi tüdrukutega salaja õpetajate garderoobis õpetaja Helle platvormkingi jalga proovimas, mis olid sel ajal väga moes. „Sel aastal alustas õpetaja Helle järjekordse 1. klassiga,“ räägib Aigi Sikkal. „Kui olin esimesel koolipäeval kõigile lastele aabitsad kätte andnud, kinkisin talle lillekimbu ja ütlesin, et 50 aastat tagasi andis tema mulle esimesel koolipäeval aabitsa. See oli ilus ja südamlik hetk.“

Õpetaja Helle mäletab õpetajatöö algust hästi. Tol ajal said õpetajad kolmeks aastaks suunamise ja teda suunati õpetajaks Lagedi kooli. „Kuna olen pärit Võrumaalt Parksepast ja siin koolis vabanes õnneks üks koht, sain siia tulla. Tulin 19-aastasena otse Tartu Pedagoogilisest Koolist ja hiljem läksin Tallinna Pedagoogilisse Instituuti edasi õppima.“

Aastatega on tema sõnul muutunud nii lapsed kui pered ning kui tollal olid kasutusel  klassi- ja õpilaspäevikud, siis nüüd käib kõik arvutis. „Kasutame esimese klassiga ka Opiqut ja teeme e-tunde, võimalusi on hästi palju. Varasemaga sarnane on see, et laste töö on ikka õppida ja õpetaja oma õpetada ning kollektiiv on väga tore. Õpilaste hulgas on palju endiste õpilaste lapsi – ühe mu õpilase kõik kuus last on minu käe all õppinud.“

Aastakümneid on õpetaja Helle juhendanud koolis rahvatantsuringi ja 1982. aastast käinud oma rühmadega kõigil tantsu- ja võimlemispidudel. Käis ka sel suvel. Tänavusel „Iseoma“ laulu- ja tantsupeol osalesid Parksepa Keskkoolist laste-, poiste- ja segakoor ning kaks tantsurühma. Varasematel pidudel ka mudilaskoor. Ühe väikese kooli kohta on seda väga palju!

Tartu Ülikoolis 5. kursusel õppiv Grete-Janette Teesalu tuli sel sügisel oma kunagisse kooli klassiõpetajaks. „See kool on eriline, siin töötavad soojad, toredad ja toetavad inimesed. Meil on nii kodune õhkkond, et lausa rõõm on iga päev tööle tulla. Olen üks kahest klassiõpetajast teises klassis, kus on 25 õpilast ja mis on jagatud temporühmadeks. Üks õpetaja töötab kiiremate rühmaga ja mina nendega, kes on veidi aeglasemad ning vajavad rahulikumat tempot ja töökeskkonda. Vastavalt õpilastele valin tegevuse ja võtted, et nad tööle saada. Iga päev on erinev ja lapsed ülitublid!“ 

Tublid spordipoisid ja -tüdrukud

Parksepa Keskkooli spordilembus on tuntud üle Eesti. „Meil on sportlikud lapsed,“ kinnitab kehalise kasvatuse õpetaja Margus Koor, kes annab tunde 4.–12. klassini. „Isegi nüüd, kui hommikuti on õues juba miinuskraadid, on rattaparkla täis, sest paljud käivad koolis jalgrattaga,“ räägib õpetaja. „Kui linnas valib iga õpilane oma ala, siis maal teevad kõik kõike. Ja kui linnakoolides on liikumisõpetus, siis meil on ikka kehalise kasvatuse tunnid, sest eesmärk on osaleda võimalikult paljudel võistlustel.“ Kooli kehalise kasvatuse ainekomisjoni juhina teeb Margus Koor igal kevadel kokkuvõtte, kust selgub, et õppeaasta jooksul käiakse umbes 35 võistlusel. Tuntumad neist on „TV 10 olümpiastarti“ ja „Tähelepanu, start!“, lisaks kergejõustiku- ja pallimänguvõistlused. Kui aasta peale ära jagada, tähendab see ühte võistlust igal nädalal.

Kevadel luges Margus Koor kokku, et 1.–12. klassi õpilastest osales eelmise õppeaasta jooksul võistlustel ja jõudis esikolmikusse 99 õpilast ehk kolmandik kõigist Parksepa Keskkooli õpilastest. See näitab, kui paljud õpilased sporditegemisse on kaasatud.

Õpetaja ütleb uhkusega, et sel aastal õnnestus Parksepa Keskkooli võistkonnal „TV 10 olümpiastarti“ väikekoolide arvestuses ära võita. Viimati juhtus see 2018. aastal. Viimase kümne aasta jooksul on oldud kaheksa korda esikolmikus. Rõõmu teeb seegi, et kooli 150. sünnipäevaks läbis uuenduskuuri kooli staadion, mis lisaks kooliperele on ka kogukonnale avatud.

Traditsioonid ja oma kooli tunne

Häid tulemusi on Parksepa Keskkoolil ette näidata pea igas valdkonnas. Kooli sekretär Kaidi Oja räägib, et auhinnalisi kohti on saadud nii üleriigilisel füüsikaolümpiaadil kui ka loovtööde konkurssidel, samuti on tunnustust pälvinud õpilasleiutajate ja -firmade tegevus. Kooli ansambel Kroks on edukalt esinenud koolibändide konkursil, kus bändi liiget Laura Potterit on lausa kolmel aastal tunnustatud parima klahvpillimängija tiitliga.

Kooli huvijuhi Airi Pütsepa sõnul on ka huvitegevus koolis heal järjel ning huviringe terve hulk, alustades laulukooride, pilliõppe, rahvatantsu, robootika, kunsti- ja saviringiga ning lõpetades korv- ja võrkpalliga. Kooli esimene, 1875. aastal ehitatud puidust koolimaja läks pärast täielikku renoveerimist paar aastat tagasi noorte käsutusse ning õpilased käivad seal meelsasti pärast tunde aega veetmas.

Kindlasti tuleb mainida ajalootaustaga õppereise, mida ajalooõpetaja Andres Breidaks on õpilastele juba aastaid Liivimaale, Rootsi, Itaaliasse ja mujale korraldanud. Tema on ka pärandvaderite algatuse eestvedaja ning arvukate ajaloopäevade ja töötubade käivitaja.

Agaralt lööb koolielus kaasa õpilasesindus. Meeldejäävad on viimse detailini läbi mõeldud gümnasistide ballid, mille rahastamiseks õpilased ise projekte kirjutavad ja sponsoreid otsivad. Õpilasi usaldatakse ja kaasatakse ning nende mõtete ja ettepanekutega arvestatakse. Kord kuus ilmuv kooli ajaleht Koolikõla kajastab kõiki olulisi tegemisi.

Ühised traditsioonid liidavad ja loovad oma kooli tunde. Parksepa Keskkoolis tähistatakse igal aastal tarkusepäeva, kooli sünnipäeva, isadepäeva, meestepäeva, jõule. Jõuluajal toimub klasside kaunistamise nädal ning koolimaja ja selle ümbrus muutub muinasjutuliseks paigaks. Tähtsad päevad on vabariigi aastapäev, emakeelepäev, emadepäev jne. Võimsa tunde loob ühislaulmine, kui kogu koolipere aktustel koos laulab. Hästi populaarsed on 1. aprillil toimuvad stiilipäevad, iga kord ise võtmes. Koolipere on kehastunud küll koka-, kloostri- või lossikooliks, kus kõik, kostüümidest kuni menüüni välja, vastab teemale.

Et Parksepa Keskkool on n-ö torukool, kus on õpilasi 1.–12. klassini, tehakse asju koos. Kooli moto ongi „Tegutseme üheskoos!“.

Mida koolipere oma koolile sünnipäevaks soovib?

Soovitakse, et koolipere, lapsevanemate ja koolipidaja vahel jaguks usaldust ja koos tegutsemise tahet ning koolil lastaks toimida nii nagu seni. Samuti et kooli tuleks palju lapsi ning keskkool jääks alles. Eesmärk on ju kõigil üks: et lapsed oleksid terved, targad ja tublid, millest omakorda kasvab välja elurõõmus ja tugev kogukond.