• Tartu Maarjamõisa lasteaia üks põhiväärtusi on looduse tundmaõppimine. Kontaktil loodusega on lapse arengus oluline roll. Kõige paremini õpib laps ümbritsevat keskkonda tundma looduses käies ning ise vaadeldes, uurides ja katsetades. Suurepärane moodus lastele loodust tutvustada on teha seda õpperajal.

Meie lasteaia asukoht liigirikka ja kauni Mathieseni pargi serval Tartus annab lastele erakordse võimaluse loodusega tutvust teha. Kui lasteaed 1977. aastal avati, jäi osa pargipuid lasteaia territooriumile. Tänu sellele on meie õuealal vähemalt poole sajandi vanuseid puid. Hiljem on uusi puid ja põõsaid juurde istutatud ning permapeenraid rajatud.  

Esimesena istutati 2003. aastal seeder, mis Eesti metsades looduslikult ei kasva. Järgnevatel aastatel on lasteaia lõpetajad istutanud igal aastal lõpetajate alleele ühe puu või põõsa. Nõnda täieneb õpperada aasta-aastalt eri puu- ja põõsaliikidega.  

Õpperajal saab uurida ja katsetada, aga ka mängida

Tartu Maarjamõisa lasteaia direktori Kai Kensi mõtte luua lasteaeda oma õpperada kiitsid õpetajad kohe heaks. Kuna looduses asuvad matka- ja õpperajad on enamasti tähistatud õppeotstarbelise teabematerjaliga, pidasime meiegi vajalikuks seda eeskuju järgida ning varustada kõik õpperajal olevad puud ja põõsad nimesiltidega. Nii saavad lapsed oma teadmisi liikide kohta kinnistada. Meie nimesildid erinevad tavapärastest selle poolest, et ühel pool on õpetaja ja teisel pool lapse kirjutatud nimetus.  

Õpperada toetab suurepäraselt õuesõpet, mille tegevused on seotud alushariduse õppekava eri valdkondadega: „Mina ja keskkond“, matemaatika, keel ja kõne ning kunstitegevused. Õpperajal õppides saavad lapsed kasutada kõiki meeli: nägemist, kuulmist, kompimist, haistmist, maitsmist. Meelte kaudu tajub laps looduse mitmekesisust ning õpib seda mõistma ja väärtustama.  

Õpperajal saab läbi viia mitmesuguseid õppemänge ning uurida, vaadelda ja katsetada. Vaatlemise ja kompimise teel saab kindlaks teha näiteks puu vanuse. Vanadel puudel on koor krobelisem, noortel siledam. Nooremad puud on peenema tüvega ja väiksema võraga kui vanad. Vanemate puude koorel hakkab kasvama sammal või samblikud. Ka linnud armastavad rohkem vanu puid, mille koore all elutsevad putukad. 

Huvitav on võrrelda puuvõrade kuju, lehtede suurust, okste tihedust või vaadata, mis suunas oksad kasvavad. Näiteks tammel kasvavad oksad ülespoole, vanal kasel aga allapoole. Kui noorel kasel kasvavad oksad ülespoole, siis arukase leinavormil kasvavad juba noorel puul oksad allapoole. On puid, mida saab eristada kuulmise järgi, näiteks haab sahiseb. 

Puude ja põõsaste kohta on palju toredaid luuletusi, mida saab õpperajal lugeda.

Tammetõrumees
Ellen Niit

Kiikus tammetõrumees 
tamme otsas tõru sees, 
kuni küpsend tõrus,
puu pealt alla põrus.

Oh, sina tõru-võrukael,
murumüts sul tõrulael!
Tere aga tere, Tõru-Tõnn,
et jäid ellu, see on õnn.

Aastaaegade vaheldumine ja looduse ringkäik 

Õpperajal õpib laps märkama aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses. Kanada vahtrapuu lehed on küll hariliku vahtralehe kujuga, kuid palju väiksemad ning värvuvad sügisel varem kui hariliku vahtra lehed. Lehtpuud ja okaspuud käituvad aastaaegade lõikes erinevalt. Okaspuudel jäävad talveks okkad külge, lehtpuud jäävad aga raagu. Kevadel on puudel hiirekõrvad, suvel aga lehed, mille roheline värv muutub sügisel kollaseks, punaseks, halliks või pruuniks, kuni talveks lehed üldse maha langevad. 

Mahakukkunud lehed kõdunevad mullas taimedele toitaineteks ja muudavad mulla kohevamaks, luues uutele taimedele paremad kasvutingimused. Nii õpivad lapsed looduse ringkäiku.

Võrrelda saab ka puude ja põõsaste vilju. Näiteks Mandžuuria pruunikarvaline pähklipuu vili on suur ja pealt kleepuv, sarapuupähkli vili aga väike ja sile. Mõlemad kõlbavad süüa, kuid Mandžuuria pähklipuu vilju peab eelnevalt töötlema. Ka männi- ja seedrikäbi on erinevad. Seedrikäbi on hästi vaigune ja männikäbist suurem. Meie lasteaia õpperajal kohtuvad lapsed nelja kuuseliigiga: harilik kuusk ja hõbekuusk ehk torkav kuusk ning Serbia kuuse madal ja kõrge vorm. Loodust vaadeldes saab võrrelda ka kuuse- ja männiokkaid.

Puud paljunevad seemnete abil. Puu küljest lenduvad seemned viib tuul puust eemale ning soodsal pinnasel hakkavad need kasvama. Okaspuude seemneid aitavad lennutada seemnete otstes olevad tiivakesed, tänu millele saabki seeme puust palju kaugemale liikuda.   

Tänu lasteaia ümbruses kasvavatele puudele leiavad siia tee linnud, kes söövad röövikuid ning ülelennul poetavad mulda metsas söödud taimede seemneid. Ilmselt just seetõttu on meie õuealal hakanud kasvama mitmesugused käpalised, valdavalt Balti sõrmkäpad. 

Puude, põõsaste ja taimede õied lõhnavad erinevalt. Hästi lõhnavad näiteks pärnaõied, mis on kasulikud mesilastele mee tootmisel ja millest saab teha kosutavat teed külmetushaiguste puhul.

Permapeenrad, linnupesad ja putukate kodu

Lasteaia õueala ümbritsevad lillepeenrad on samuti osa õpperajast. Peenardel kasvab lumikellukesi, krookuseid, märtsikellukesi, tulpe ja kullerkuppe, mis on kevadlilled, aga ka iiriseid, kellukaid ja pojenge, mis õitsevad suvel. 

Õpperajal kõndides saab üle minna sillast, mille alt läheb sinilillepeenar. Sinna on lastevanemate kaasabil mitmel kevadel istutatud sinililli, millest on moodustunud kauni kujuga Sinilille jõgi.  

Õpperada läbib ka permapeenraid, kus kasvavad maitsetaimed: piparmünt, murulauk, petersell, pune. Oleme lastega piparmündilehti korjanud ja neist talvel maitsvat teed teinud. Kevadel laste mulda pandud seemnetest kasvatatud kurgi-, tomati- ja kõrvitsataimed on samuti permapeenardel endale koha leidnud. Ühest põhupallist kasvab välja laste istutatud kõrvits. Püsikutena kasvavad meie permapeenardel viinamarjad, marjapõõsad, vaarikad, maasikad, rabarber. Huvitav, et peenardel kasvab ka taimi, mis ei ole laste istutatud, näiteks metsmaasikaid. Koos lastega oleme peenraid rohinud, et lapsed oskaksid umbrohul ja kultuurtaimedel vahet teha.  

Lasteaia õpperajal ja pargis liikudes saab kuulata linnulaulu. Vanade puude võrades pesitseb mitut liiki linde. Sinna on endale pesa teinud varesed ja kodukakk. Kuldnokkade jaoks on puude küljes pesakastid. Sirelites sädistavad tihased, varblased, siidisabad, talvel ka leevikesed. Puudel jooksevad ringi oravad, kes on suurte puude okste vahele endale pesa teinud. Ühel kevadel avastasime, et laste kelkude vahele oli linavästrik endale pesa teinud ja pesas olid munad. Neid kelke me ei liigutanud ja pesa lähedale ei läinud, et emaslind saaks linnupojad välja haududa. 

Loodusrajale jääb ka varem rajatud putukate kodu, kus putukad saavad segamatult elada. Selleks on meil kaskede all niitmata ala. Sügisel, kui muru ära niitsime, kasvasid sinna suured roosad kaseriisikad, aga ka mõned pilvikud ja puravikud.

Arutleme lastega loodusliku mitmekesisuse vajalikkuse üle. Lapsed teavad, et taimed puhastavad õhku, tootes hapnikku. Eri taimeliigid rikastavad meie elukeskkonda, mis mõjub soodsalt kogu keskkonna tervisele.

Loodusrada läbides pöörame alati tähelepanu ka sirelihekile, mis kaitseb lasteaia õueala tiheda liiklusega L. Puusepa tänava poolt tulevate heitgaaside eest.

Meie õpperada saab igal aastaajal erinevalt kasutada. See on mitmekesine õppematerjal õpetajatele ning kasulik õppevara looduse tundmaõppimiseks lastele.

Korduvalt õpperajal käies õpivad lapsed ümbritsevat loodust tundma ja nägema endki selle osana.