• Kaasava hariduse rakendamisel omistatakse väga suur roll õpetaja füüsilisele ja vaimsele võimekusele, professionaalsetele pädevustele, isikuomadustele, kvalifikatsioonile ning inimlikkusele. Need tegurid mõjutavad oluliselt meie valmisolekut toetada erivajadustega lapsi, teha koostööd tugispetsialistide ja lastevanematega ning luua kaasav ja turvaline keskkond kõigile õppijatele. Inimeste võimekus on erinev, kuid kui õpetaja valmisolekut rakendada kaasavat haridust lasteaias ei toetata, muutub eesmärkide saavutamine järjest keerulisemaks.

Kes hoiab õpetajat? 

Kuigi tuge on vaja kogu meeskonnalt ja haridussüsteemilt, algab õpetaja hoidmine siiski igaühest endast. Me vastutame selle eest, et märkame oma vajadusi ja piire ning võtame aega mõtlemiseks ja taastumiseks. Aus eneseanalüüs ja mõtisklemine oma töö üle aitavad mõista, mis toimib hästi ja mida on vaja muuta. 

Kaasava hariduse eesmärk on pakkuda kõigile lastele võrdseid võimalusi õppida ja areneda, kuid selle saavutamine eeldab tugevat ning hästi toimivat tugisüsteemi. Elus kogevad aga paljud õpetajad, et nõudmised kasvavad kiiremini kui ressursid ja toetus. See suurendab üha töökoormust ja tekitab tunde, et õpetaja vastutab üksi kogu süsteemi toimimise eest. 

“Sageli räägitakse, et laps peab olema õppimise keskmes, kuid unustatakse, et ka õpetaja vajab tuge ning tunnet, et teda väärtustatakse.

Toongi järgnevalt välja tegurid, mis minu arvates õpetaja toimetulekut ja heaolu kaasava hariduse rakendamisel kõige rohkem mõjutavad.

Esiteks, tugispetsialistide puudus. Eestis napib erialaspetsialiste: eripedagooge, logopeede, psühholooge. Nende tugi on kaasava hariduse toimimiseks aga hädavajalik.

Puudus on ka tugiisikutest ja nende ettevalmistus pole piisav. Tugiisiku taotlemine on juriidiliselt väga aeganõudev protsess ja tema kaasamine õppeprotsessi enamasti keeruline. See suurendab õpetaja töökoormust ja võib muuta kaasava hariduse vähem tõhusaks. Enamasti puuduvad tugiisikutel ka eripedagoogilised oskused, mis võimaldaksid lapsi professionaalselt toetada.

Kaasava hariduse rakendamiseks vajab õpetaja professionaalset ja kogemuslikku meeskonna tuge, nii spetsialistidelt kui kolleegidelt. See aitab vähendada ülekoormust ja parandab õpetaja toimetulekut.

Mõistagi mõjutab õpetaja heaolu töötasu – praegune palganumber ei peegelda töö raskust ega emotsionaalset pinget. Vastutus on suur ja töökoormus märkimisväärne. Füüsiline ja vaimne väsimus avaldub pingetes kehas, unehäiretes ja keskendumisraskustes.

Murelikuks teevad õpetajat ka vanemate nõudmised ja tugiteenuste ettekirjutused. Haridustugiteenuste asutuste (näiteks Rajaleidja, hariduse tugiteenuste keskus) otsused võivad määrata, et laps vajab tugispetsialisti tuge näiteks kolm korda nädalas, kuid vajalikku spetsialisti lasteasutuses alati pole ja tühimiku peab täitma õpetaja ise. Nii olemegi pidevas ajapuuduses. 

“Nõudmised kasvavad kiiremini kui ressursid ja toetus. See põhjustab üha süvenevat töökoormust ja tunnet, et õpetaja vastutab üksi kogu süsteemi toimimise eest.

Rühmades on sageli liiga palju lapsi ja nende seas on erivajadustega ja muukeelseid. Õpetaja ei suuda kõiki abivajajaid piisavalt toetada.

Ülikoolis õpitu ei lange sageli kokku töö tegelikkusega. Roosade prillidega tööle tulnud noored õpetajad kogevad karmi tegelikkust ja põlevad läbi juba esimesel tööaastal. Eriti kui ootused ja tegelik töökoormus ei ole vastavuses.

Kaasav haridus ei saa toimida vaid sõnade tasandil – ilma toimiva tugisüsteemita jääb see pelgalt ilusaks ideeks. Kui tugispetsialiste, tasuta erialakoolitusi ja väiksemaid rühmi ei lisandu, kasvab koormus õpetajatele, kes peavad täitma ülesandeid, milleks neil pole ressursse ega tuge. 

Sageli räägitakse, et laps peab olema õppimise keskmes, kuid unustatakse, et ka õpetaja vajab tuge ning tunnet, et teda väärtustatakse. Kui õpetaja on ülekoormatud ja põleb läbi, ei saa ükski laps vajalikku tuge ega turvalist õpikeskkonda.

Tõeliselt toimiv kaasamine on nähtamatu: see ei ole eraldi projekt ega probleem, vaid hariduselu loomulik osa. Kui süsteem töötab ja kõigil asjaosalistel on vajalik tugi olemas, ei ole tarvis rääkida kaasamisest – see lihtsalt on ja toimib.