• Arenguvestlusi peetakse üha olulisemaks, kuid nende pidamisel jääb puudu süsteemsusest.
• Seni on vestlusi kujundanud personalijuhtimise loogika, õppimist toetav juhtimine oleks aga väärtuslik nii koolijuhile kui ka koolipidajale.

Uus õppeaasta on alanud. Kui koolid alustavad värske energia ja uue hooga, siis koolipidajatele tähendab sügise saabumine sageli midagi muud. Aasta liigub lõpu poole ning on aeg vaadata edasi: tuleb koostada uue aasta eelarve, planeerida kulutusi ja teha otsuseid, mis loovad aluse järgmise õppeaasta tööle. Planeerimine eeldab aga andmeid ning haridusasutuste puhul on kõige pädevam nendest rääkima koolijuht.

Puudub järjepidevus

Eesti koolipidajad – olgu need kohalikud omavalitsused või riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu – korraldavad koolijuhtidega arenguvestlusi. Kuidas muuta need senisest tõhusamaks? Uuringud näitavad, et arenguvestlusi peetakse üha olulisemaks, kuid nende pidamisel jääb puudu süsteemsusest. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava portaali
Minuomavalitsus.ee andmetel korraldas 2023. aastal vaid 51% omavalitsustest arenguvestlusi kõigi oma koolijuhtidega ning 63% tegi seda vähemalt pooltega neist. Kantar Emori 2024. aastal valminud uuring „Haridusjuhtide professionaalse arengu toetamine“ (Karolin, Kaljuste ja Karu) näitas, et arenguvestlused ei ole sageli piisavalt eesmärgistatud ega järjepidevalt üles ehitatud – arengueesmärgid jäävad ebamääraseks ning nende saavutamist ei jälgita süsteemselt. Samuti tõi uuring välja, et koguni 43% koolipidajatest tunnistas puudujääke oskustes arenguvestlusi pidada. Isegi head kavatsused ei too soovitud tulemust, kui puudub süsteemne raamistik.

Minu Tallinna Ülikoolis 2025. aastal kaitstud magistritöö „Koolijuhtidega läbiviidav arenguvestlus juhi ja asutuse arengut toetava abivahendina“ tõi esile, et arenguvestlused tuginevad peamiselt personalijuhtimise põhimõtetele. See iseenesest ei ole probleem, kuid sageli jääb tagaplaanile haridusasutuse terviklik areng ning koolijuhi professionaalse arengu toetamine.

Õppimist toetava juhtimise (leadership for learning) lähenemise kasutamine arenguvestluste läbiviimisel annab arenguvestlustele haridusasutusele kohase sisu ja väärtuse. Viimastel aastatel on seda juhtimispraktikat mitmetel kohtumistel mõtestatud nelja keskse valdkonna kaudu: õppijast lähtuvate sihtide seadmine, õppekava järjepidev arendamine, õpetajate professionaalse arengu toetamine ning tervikliku ja toetava õpikeskkonna kujundamine (Reinaru ja Eisenschmidt, avaldamisel). Selline lähenemine loob raamistiku, mis aitab arenguvestlustel keskenduda kooli arengule ja õppetöö kvaliteedile, mitte piirduda pelgalt administratiivsete küsimustega.

Keskendutakse materiaalsele

Minu magistritöö tulemusel selgus, et arenguvestlustes keskendutakse õppimist toetavatest juhtimisviisidest peamiselt õpikeskkonna materiaalsetele aspektidele. Koolijuhid tõid intervjuudes esile, et sageli arutatakse remonti, taristu arendamist ja õppevara uuendamist. Õppijakeskset sihiseadmist ning õppekava arendamist nähakse pigem kooli tööna ning neid teemasid arenguvestlustel laiemalt ei puudutata. Üleriigiline õpetajate puudus suunab koolipidajaid ja koolijuhte arutlema eelkõige tööjõuga seotud teemadel – rääkima näiteks õpetajate palgast ja muudest hüvedest. Õpetajate professionaalse arengu ja koolikultuuri kujundamise teema jääb üsna tagaplaanile.

“Uuring näitas, et mõistet „õppimist toetav juhtimine“ koolijuhid ja koolipidajad veel laialt ei kasuta.

Kuigi minu uurimistöö valim ei olnud suur (kuus koolijuhti), andsid põhjalikud poolstruktureeritud intervjuud rikkalikku teavet. Intervjuud näitasid, et mõistet „õppimist toetav juhtimine“ koolijuhid ja -pidajad veel kuigi laialt ei kasuta. Samas leidsid osalenud koolijuhid, et selliste juhtimisviiside komponentide kasutamine muudab arenguvestluse arusaadavamaks ja tõhusamaks. See loob koolipidajale ja koolijuhile ühise keele ja väärtusruumi ning toetab koolijuhtide professionaalset arengut.

Koolijuhtide professionaalne areng on haridusjuhtimise strateegilises arenduses keskse tähtsusega. Nende otsused ja juhtimisviisid mõjutavad otseselt nii õpilaste õpitulemusi kui ka kooli arengusuundi ja kultuuri. Teadlik ja eesmärgipärane juhtimistegevus loob tingimused, mis toetavad õpetamise ja õppimise kvaliteeti ning annavad õpilastele paremad võimalused saavutada edu. Seetõttu ei saa koolijuhtide arengut vaadelda ainult üksikisiku enesetäiendamisena – see on tihedalt seotud kogu haridussüsteemi jätkusuutlikkuse ja arenguvõimega.

Vestlus on tõhus tugi

Kui arenguvestlustel puudub kokkulepitud alus, kipub koolijuhi ja haridusasutuste areng jääma fookusest kõrvale. Õppimist toetav juhtimine pakub siin võimalust anda arenguvestlustele tõenduspõhine raamistik, mis muudab selle väärtuslikuks mõlemale poolele. Koolijuht saab tuge professionaalseks arenguks, koolipidaja aga vajalikku teavet haridusasutuse arengu suunamiseks ja eelarve kavandamiseks. Lisaks paraneb omavaheline kommunikatsioon – koolijuht ja koolipidaja hakkavad rääkima justkui ühes keeles.