Logopeedid aitavad taastada hääle, enesekindluse ja elurõõmu, kuid nende enda hääl kostab ühiskonnas veel liiga vaikselt.

Logopeedia on ühenduslüliks teaduse ja praktika, meditsiini ja pedagoogika ning tehnoloogia ja inimliku kontakti vahel. Iga abivajaja jaoks on tema suhtlemis- või neelamisvõime taastamine elumuutev. „Logopeedi töös on olulised ka empaatiavõime ja kommunikatsioonioskus, mis on inimestega töötamiseks vajalikud. Lisaks oskus teha koostööd teistega, kes abivajaja ümber on,“ räägib Tartu Ülikooli erapedagoogika ja logopeedia eriala vilistlane Anni Varjo.

Kompleksne igapäevatöö

Paljudele seostub logopeed üksnes „r-hääliku õpetajaga“. Tegelikult on see vaid murdosa erialast. Logopeed Keiu Barndõki sõnul jõuavad päeva jooksul logopeedi kabinetti väga erineva tausta ja probleemidega lapsed, kelle puhul tuleb tegeleda ka näiteks huule- ja suulaelõhedega, autismispektrihäirega või anda juhiseid õpetajale digitaalsete suhtlusvahendite kasutamiseks, et toetada suhtlemisraskustega last. Siin aga valdkond piire ei sea.  “Sooviga oma hääldust korrigeerida pöörduvad logopeedi poole ka täiskasvanud, kelle hinnangul mõjutab vale hääldus, häälehäire või kõnetakistus nende enesekindlust või ka karjäärivõimalusi,” ütleb Barndõk.

Regionaalhaigla anestesioloog vanemarst Severin Pussi sõnul on logopeedid ka kliinilises töös meeskonna vajalik osa. „Logopeed on oluline iga trahheostomeeritud või kunstliku hingamisteega haige neelamisfunktsiooni ja fonatsiooni hindamisel kohe, kui patsiendi seisund seda võimaldab – see on üks osa võõrutamisprotsessist ja patsiendi hingamise füsioteraapiast ning annab haigele võimaluse ennast paremini väljendada,“ räägib dr Severin Puss. Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog Katrin Sikk nõustub, et logopeedide töö on patsiendi diagnoosimisel ja ravis olulisel kohal: “Neuroloogilistel patsientidel on väga sageli logopeedi abi vaja, insuldihaigeid hinnatakse neelamishäire suhtes ja kui selles on mingigi kahtlus, siis alati kaasatakse ka logopeed.“

Eesti Tervishoiulogopeedide Seltsi juhatuse liige logopeed Kirsi Lankinen sõnab, et amet on väga mitmekesine: “Kuigi algul tundub see väga kitsa suunana, siis mind üllatas ja köitis see, kui palju ühe eriala sees on võimalik spetsialiseeruda. See andis küllaltki laia valikuvõimaluse. Ma olen väga rahul, et logopeediks õppisin,” ütleb Lankinen.

Logopeedide tööpõld on viimastel aastatel veelgi laienenud ning muutub koos ühiskonna ja tehnoloogiaga. Tänapäeval kasutatakse teraapias juba videomaterjali, elektrostimulatsiooni ja keeleõppe rakendusi, et abivajajat võimalikult efektiivselt aidata. Vajadus logopeedide järele suureneb ka elanikkonna vananemise ning neuroloogiliste haiguste sagenemise tõttu.