• Õppetöö on sisuliselt täiskoormusega töö.
• Ettepanekud alaealistele pikema tööaja lubamiseks lisati eelnõusse igasuguse laiema aruteluta.
• 2022. aastal toimus alaealistega seotud tööõnnetusi 18, sageli tuvastati ka tööajareeglite rikkumine.

---

---

03.12 otsustaski president  töölepingu seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätta. Põhjenduseks tõi riigipea, et selle menetlemisel rikuti Eesti Vabariigi põhiseadust. – Toim.

---

Ametiühingute keskliit tegi hiljuti presidendile ettepaneku jätta töölepinguseaduse muudatused välja kuulutamata. Põhjuseks soov kaitsta Eesti laste arengut ja õigust õppida, sest töötamine ei tohi kahjustada laste heaolu ning õigusraamistik tuleb luua läbimõeldult koos õpetajate, lapsevanemate ja sotsiaalpartneritega. 

Eesti hariduse üks tugevus on selle üldine kättesaadavus ja kõrge tase. Selle omandamine eeldab aga aega ja keskendumist. Kolme lapse emana hindan õppekoormust nädalas (koos kodutöödega) lapse vanusest olenevalt 25–40 tunnile. Arvestades lapse arengut ja õppimisvajadust, on see sisuliselt täiskoormusega töö. 

“Milline täiskasvanu oleks nõus loobuma oma hobidest ja meelelahutusest ning rügama esmaspäevast pühapäevani?

Sellest hoolimata võttis Riigikogu 19. novembril vastu töölepinguseaduse muudatuse, mis lubab alaealistel töötada kooli kõrvalt senisest kaks korda kauem, kuni 12 tundi nädalas. Koos õppetööga tähendab see 7-aastasele kuni 42-tunnist, 13-aastasele 47-tunnist ja 15-aastasele 52-tunnist nädalakoormust. Seda ilma trennides ja huviringides osalemisele kuluva ajata. Näidake mulle täiskasvanut, kes oleks nõus loobuma oma hobidest ja meelelahutusest ning rügama esmaspäevast pühapäevani! 

Pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus ongi keskseks küsimuseks kerkinud lastele ja noortele lubatud töötundide kahekordistumine. Koolivaheajal lubatakse nüüd 7-aastastel töötada kuni 30 tundi, 13-aastastel kuni 35 tundi ning 15-aastastel juba 40 tundi nädalas. See tähendab, et aeg, mis peaks kuluma puhkamisele, järeltöödeks valmistumisele ja taastumisele, muutub sisuliselt täiskoormusega tööperioodiks.

Väsinud laps õppida ei jaksa

Koolides on nähtud nii lapsi, kes on suvel pikalt töötades kaotanud sügiseks õppimisrütmi, kui ka noori, kes pikendavad suvetöö kooliaega ja jõuavad sellega kaasneva väsimuse tõttu järjest harvemini koolimajja. Üks Tartu õppejuht rääkis hiljuti, kuidas pea terve suve töötanud õpilased kurdavad sügisel läbipõlemist ning sarnast tagasisidet on andnud teisedki õpetajad üle Eesti. Noorte motivatsioon langeb, kodused ülesanded jäävad tegemata ja koolielus osalemine muutub harvemaks.

Noorte lugudes kordub sama muster. Peresõprade 10. klassis õppiv tütar kirjeldas, kuidas töö ja kooli ühitamine viis unetute öödeni ning õpitulemuste languseni. Treenerid omakorda märgivad, et suvel töötanud noortel on sügisel trenni jõudes jõuvarud otsas ja päevakava sassis. Kui nad üldse trenni naasevad. 

“Kõige rohkem palkavad noori majutus- ja toitlustusettevõtted, kus tööpäev võib venida kuni kella 22-ni. Sel ajal peaks noor olema juba kodus ja puhkama.

Praxise hiljutine analüüs toob välja, et kõige rohkem palkavad noori majutus- ja toitlustusettevõtted, kus tööpäev võib venida kuni kella 22-ni. Emana arvan, et sel ajal peaks noor olema juba kodus ja puhkama, mitte lõpetama tööpäeva ja alustama kojusõitu. Seega pole üllatav, et töötamine mõjutab otseselt õpilaste õppimis- ja keskendumisvõimet. 

Küsimus on aga, miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üldse esitas oktoobris Riigikogu õiguskomisjonile ettepanekud lubada alaealistele pikemat tööaega ning miks need lisati töölepingu seaduse muutmise eelnõusse ilma igasuguse laiema aruteluta. Ametiühingute keskliit juhtis komisjoni tähelepanu ettepanekute võimalikule vastuolule Euroopa Liidu direktiiviga (noorte kaitse kohta tööl) juba 17. oktoobril saadetud kirjas. Keskliidu kiri jäeti tähelepanuta.

Tööinspektsiooni statistika näitab, et alaealiste tööga seotud riskid on juba olemas. 2022. aastal alustas tööd 246 last vanuses 7–12 ning alaealistega seotud  tööõnnetusi oli kokku 18, sageli tuvastati ka tööajareeglite rikkumisi. Kui noorte töökoormus suureneb, tõuseb paratamatult ka vigastuste oht.

Just seetõttu sätestab Euroopa Liidu direktiiv noorte kaitse kohta tööl, et töö ei tohi kahjustada alaealise tervist, arengut ega haridust. Enamik liikmesriike järgib neid põhimõtteid rangelt, alla 15-aastastel on lubatud töötada vaid erandjuhtudel ning 15–17-aastaste tööaeg on piiratud.

Eesti uus regulatsioon eristub teiste EL-i riikide omast halvas mõttes. Juba 15-aastastel lubatakse töötada täiskasvanu töökoormusega, kuigi koolikohustus kehtib 18. eluaastani. Sisuliselt tähendab see, et hariduse omandamine võib muutuda noorte jaoks teisejärguliseks. 

Noored vajavad õppimiseks aega

Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et üle 20 töötunni nädalas mõjub halvasti noorte õpitulemustele, vähendab õppimisele kuluvat aega ning suurendab koolist väljalangemise riski. Samuti seostatakse töötamist unevõla, stressi ja vaimse tervise muredega, mis halvendavad toimetulekut.

“Ametiühingud juhtisid komisjoni tähelepanu ettepanekute võimalikule vastuolule Euroopa Liidu direktiiviga, kuid kiri jäeti tähelepanuta.

Küsimus ei ole selles, kas noored tohivad või tahavad töötada. Küsimus on tasakaalus, töö ei tohi hakata võistlema õppimisega. Eestis on noorte töötamist alati toetatud ning seda tuleb edasi teha, kuid lastele turvalisel moel ja rahvusvaheliste nõuetega kooskõlas.

Noorte töösoov on mõistetav ja omandatav töökogemus väärtuslik. Ent seadusemuudatus, mis lubab töötada varasemast märksa enam, seab nad olukorda, kus haridus ja tervis võivad jääda tagaplaanile. See aga halvendab nende võimalusi tulevikus.

Emana ja ametiühingu juhina olen veendunud, et noorte töötamine peab arvestama nende vanusest tulenevate vajadustega ja toetama nende arengut. Seetõttu on ametiühingute presidendile esitatud palve jätta töölepingu seaduse muutmise seadus välja kuulutamata oluline samm. See on üleskutse alustada sisulist arutelu ja tagada seeläbi, et Eesti õpilaste heaolu ja haridus oleksid poliitiliste otsuste keskmes.