• Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalislektor Airi Ruus jagab oma kogemust praktikuna. Ta on toonud kooli värske vaatenurga õpetajakoolitusest.

---

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ootab Õpetajate Akadeemia programmi raames külalislektoreid neljas loodusteaduste valdkonnas: keemia, füüsika, geograafia ja bioloogia. Loe lähemalt.

---

Füüsikaõpetajana olen armastanud kirjeldada kõike meie ümber ja sees toimuvat. Aastaid jagasin seda kirge 7.–12. klassi õpilastega, kuid ühel hetkel tekkis mul küsimus, kas suudan oma teadmiste ringi laiendada. See huvi viis mind kaheaastasele avastusretkele lasteaia- ja algklassilaste juurde ning sealt Tallinna Ülikooli Õpetajate Akadeemia külalislektori rolli. Otsus andis mulle uue hingamise ja pani proovile senised arusaamad õpetamisest.

Seiklus algab avastamisrõõmust

Minu armastus füüsika vastu peitub selle lihtsuses: keeruliste valemite ja kallite katsevahendite asemel on võimalik kogeda avastamisrõõmu ka lihtsate koduste vahenditega, näiteks uurida staatilist elektrit fooliumi, pliiatsi ja õhupalliga. Pärast aastaid tööd vanemate klassidega tundsin ma huvi, kuidas oleks õpetada päris pisikesi lapsi. Otsisin uut vaatenurka ja asusin juhendama Kolme Põrsakese teadusringi. Seal sain kinnitust, et väikeste laste huvi õppimise vastu ja rõõm sellest on piiritu. Nägin, kuidas igapäevaste asjadega on võimalik toetada ja kasvatada neis väikest teadlast. Pärast lastega töötamist tekkis mul huvi täiskasvanute õpetamise vastu. Samal ajal hakati Tallinna Ülikoolis värbama külalislektoreid. Tundus olevat järgmine loogiline samm.

Entusiasm jagamiseks ja lahenduste leidmiseks

Otsus astuda külalislektori rolli osakoormusega oli ajendatud soovist jagada oma füüsika õpetamise entusiasmi ülikoolis õpetajaks õppivate tudengitega. Kuid veelgi olulisem oli teine ajend: olin tundnud juba mitu aastat, et õpilased jäävad koolis füüsika õppimisel järjest enam hätta. „Ülikoolis töötades loodan leida selgust ja miks mitte liikuda ka lahenduse suunas, kuidas toetada õpilasi ja nende õpetajaid füüsika avastusretkedel,“ mõtlesin ma. Just see ongi õpetaja roll: luua õpikeskkond ja tingimused, kus õpilane saab ise aktiivselt avastada, mitte lihtsalt vastuseid vastu võtta.

Pusletükid loksuvad paika

Regulaarsed kohtumised ülikooli teiste külalislektoritega, kus arutleti õpetamise ja õppimisega seotud päevakajaliste murede üle ning mõtestati uuemaid teadustöid õppemeetoditest, on olnud minu jaoks hindamatu väärtusega. Nendes aruteludes loksus minu sees paika nii mõnigi pusletükk.

Sain näiteks aru, et kui õpilasel tekib tunnis trots, ei tähenda see tingimata halba käitumist. See võib viidata hoopis asjaolule, et vähemalt üks tema põhivajadustest on täitmata – võib-olla on ta magamata, kannatab tühja kõhtu või on tal kodus pinged. Varem vaatasin selliseid trotsi täis õpilasi kui mis-teil-nüüd-viga-on-õpilasi, aga nüüd püüan näha maski taha.

Kõige selgemaks sai minu jaoks põhimõte: klassiruumis õpib inimene, kes higistab. See tekitas olulise küsimuse: kes peab higistama, mina või õpilased? Sellest sügisest olen püüdnud oma tunnid koolis ja loengud ülikoolis ehitada üles nii, et õpilased ja tudengid on aktiivsem pool ja mina toetav taustajõud. Õpilaste ja tudengite vahetu tagasiside põhjal tundub see toimivat.

Laiema pildi nägemine

Tasakaalu leidmine põhitöö ja külalislektori kohustuste vahel on olnud mõistlik. Minu töönädal jaguneb kolmeks päevaks koolis ja kaheks ülikoolis. Mõlemad institutsioonid on olnud mõistvad ja toetavad ning selline jaotus võimaldab mul oma tööülesandeid väljaspool loenguid ja tunde planeerida nii, et ei pea väga vabast ajast lisaks näpistama.

Kui mul tekiks võimalus taas külalislektori kohale kandideerida, ei mõtleks ma kaks korda, vaid ütleks kohe jah. Külalislektorina olen saanud uue hingamise, mis on aidanud luua selgust endas ja toetada õpetamist koolis. Minu jaoks on külalislektor inimene, kes soovib näha hariduses tervikpilti ja jagada laiemat perspektiivi edasi kooli. 

---

Õpetajate Akadeemia ootab uusi külalislektoreid

Airi Ruusi kogemus on inspireeriv näide koostööst, mida Õpetajate Akadeemia püüab edendada. Algatus aitab kindlustada kvalifitseeritud õpetajate järelkasvu ning tõsta õpetajate ja haridusjuhtide koolitamise taset Eestis. 

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi direktori Priit Reiska sõnul on koolipraktikute panus õpetajakoolitusse väga oluline. Nende eriline väärtus seisneb selles, et nad on iga päev koolielu keskel ning näevad samal ajal nii õpilasi kui ka õpetajakoolituses õppivaid tulevasi õpetajaid. Selline topeltperspektiiv võimaldab tuua auditooriumisse vahetu ja ajakohase ülevaate sellest, mis koolis päriselt toimub, ning siduda teooria ja praktika tervikuks. Ootame praktikuid, kes soovivad oma kogemuse kaudu seda olulist sidet tugevdada.