• Senine Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktor Andrei Kante andis oma tööülesanded mantlipärijale üle eelmisel neljapäeval ning seab end nüüd sisse Tallinna linnavalitsuses, kus hakkab hariduse valdkonna abilinnapeaks. Kuigi uus amet ei ole Kantele võõras, tunneb ta, et seekord on töö keerulisem. Bioloogiaõpetajana loodab ta õppeaasta siiski lõpuni teha, sest tema õpetada on abituriendid.

Kui raske oli otsus abilinnapea koht vastu võtta?

See otsus oli ühtaegu hästi lihtne ja hästi keeruline. Kuna osalesin ka koalitsiooni läbirääkimistel, kus mul oli võimalus esindada mitte ainult üht poliitilist jõudu, vaid ka koolijuhte, olid kõik päevakajalised haridusega seotud teemad mul taskust võtta. Arutlesime pikalt ja detailselt kõikide nende probleemide üle. 

“Olude sunnil asendasin hiljuti pikapäevarühma õpetajat ja esimeste klasside õpilased rääkisid minuga seal ainult eesti keeles.

Pakkumine tuli vahetult enne kandidaatide tutvustamist, mistõttu mul otsustamiseks väga kaua aega ei olnud. Pärast kolleegide ja abikaasaga läbi rääkimist otsustasin, et on ainuõige aeg koht vastu võtta: mitte osaleda ainult populaarsete teemade edendamisel, vaid viibida ka ebamugavate otsuste juures. 

Nagu näiteks? 

Meid ootab ees koolivõrgu korrastamise programmi koostamine ja ellurakendamine, sest et sellega ei saa enam viivitada. Õpilaste arv langeb drastiliselt, peame rasked otsused vastu võtma kohe. Teema on väga tundlik, kuna Tallinna linn peab koolipidajana õpilastele tagama koha elukohajärgses koolis. Sellest tulenevalt peab otsustama teatud koolide saatuse üle: kas nad jätkavad torukoolide või põhikoolidena. See on põhimõtteline küsimus ja esmased kokkulepped, kuidas seda teemat edaspidi käsitleme, tuleb saavutada ka riigiga. Lasnamäele on hädasti vaja riigigümnaasiumit ja sellest tulenevalt peab teistes Lasnamäe koolides gümnaasiumiastme sulgema või tekitama juurde munitsipaalgümnaasiumeid. Nendele küsimustele peame koos riigiga vastused leidma. 

Võib eeldada, et teatud koolid ei soovi oma gümnaasiumiastmest ilma jääda.

Kõik sõltub sellest, milline on visioon. Mina arvan, et inimeste kaasamine ja neile kaasarääkimise võimaluse andmine aitab luua ühtset visiooni. Sellega hakkame tegelema kohe esimesest tööpäevast. 

Tõnismäe reaalkooli direktorina te ilmselt jätkata ei saa? 

Sellest on kõige rohkem kahju jah. Praegune linnavalitsus juba kinnitas minu tagasiastumise ja kohe annan oma kohustused järgmistele inimestele üle. 

Kõige valusam on, kui asjad jäävad pooleli. Kui eelmine kord hariduse abilinnapea kohalt lahkuma pidin, muretsesin väga: kogu eestikeelsele haridusele ülemineku programm oli minu meeskonna koostatud, aga ise ma protsessis osaleda, murekohti ning vilju näha ei saanud. 

“Usun, et suudame lähiajal pakkuda meie viiendate klasside õpilastele tuge, mis aitab täita kõik õpilüngad.

Kõige rohkem on vaja ikkagi panustada inimeste arengusse ehk Tallinna metoodika- ja kompetentsikeskuse (MEKK) töösse. Tahan kiita oma eelkäijat Aleksei Jašinit, kes nägi selle keskuse suurt potentsiaali. See on igati kordaläinud algatus. Selline keskus võiks tulevikus ka Ida-Virumaad aidata. 

Kas üleminekukoolis koolijuhina töötades ei olnud murekohti näha? 

Meie koolis läheb kõik suhteliselt hästi, tulemused on head. Olude sunnil asendasin hiljuti pikapäevarühma õpetajat ja esimeste klasside õpilased rääkisid minuga seal rühmas ainult eesti keeles. Minu kunagine unistus oli, et hakkaksime õpetama eesti keelt eesti keele kui emakeele ainekava alusel, ja see on täitunud. Usun, et nii on see tulevikus ka teistes üleminekukoolides. Milliseid väljendeid meie lapsed kasutavad ja kuidas nad on laused üles ehitanud – see on juba kõrge tase! 

Loomulikult olen ka probleemidega hästi kursis ning tean, et neid on palju. Õnneks on õpetajaid, kes kooli tulevad, piisavalt, aga tihti ei ole neil vajalikku ettevalmistust. Koolid koolitavad neid kohapeal välja ning suunavad MEKK-i. See eeldab koolidelt aga suurt pingutust ja nõuab väga palju ressurssi. Kooli enda arengut ei saa ju selle pärast pausile panna, et rühm õpetajaid vajab lisatuge. 

Hakkame looma ka õppevara kogumikku, et toetada viiendate klasside õpilasi. Nad vajavad seda. Tuleme alustavatele õpetajatele appi. Aleksei Jašin alustas selle tööga, aga meie tahame luua materjalide panga, kust saaks tuge kõikides ainetes. 

Mil moel need materjalid esitatud on? 

Eks selle kõigega on seotud ka autoriõigused, aga kättesaadavad materjalid tuleb korrastada, süstematiseerida, eelretsenseerida ja luua e-materjalide kogumik. Peab ka kirjastustega rääkima. Kui riik ei oska veel materjalide tehnilist kirjeldust ja tellimust sõnastada, siis meie jaoks on selge, mida me vajame. Ja seda jälle tänu MEKK-is töötavatele inimestele. 

Me ei pea jalgratast leiutama, piisab, kui järgime keelekümbluse metoodika põhimõtteid. Siis saab kasutada neid ka nende õpetajate tundides, kes lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) metoodikat ei valda. Ma usun, et suudame lähiajal pakkuda viiendate klasside õpilastele tuge, mis aitab täita kõik õpilüngad. 

Mida lähiaeg selles kontekstis tähendab? 

Ma ei arva, et jõuame nii kaugele järgmise kooliaasta jooksul. Meie koalitsioonileping näeb ette individuaalset lähenemist. Meil on palju muukeelseid lapsi, kes vajavad tuge, ka mitte üleminekukoolides. Minu teada avastas Tallinna monitooring, et üks põhjuseid, miks nende koolide õpetajad läbi põlevad, seisneb tõsiasjas, et nad peavad õpet kogu aeg kohandama. Selleks suuname nendesse koolidesse õpetaja abisid. Nii saavad õpetajad vastutust jagada ega põle läbi. 

“Sada eurot õpetajatele lisaks on nii järgmise kui ülejärgmise aasta eelarves sees.

Et protsess oleks tõhus, peame mõistagi õpetaja abisid koolitama. Praegu teevad koolid seda ise ja see on õpetajate jaoks lisakoormus. Me üritame läbi rääkida Tallinna ülikooliga, kuna neil on selleks programm. Linnal on piisavalt ressurssi luua ka oma koolitusprogramm. See kursus peaks olema hästi praktiline. 

Mis saab sajast eurost, mida Tallinna kvalifitseeritud õpetajad riiklikust alampalgast rohkem teenivad? 

Rõhk peab olema ikkagi diferentseerimisfondil, aga ma rahustan kõiki: see sada eurot lisaks on nii järgmise kui ülejärgmise aasta eelarves sees. 

Oluline on aga, et lisaks järjepidevusele oleks olemas ka perspektiiv. Peaksime pingutama selle nimel, et õpetajate töö oleks veelgi rohkem väärtustatud ja et õpetaja teeks vähem tööd kui praegu, sest selle koormuse all põlevad nad läbi. 

Kui palju võimaldab koolijuhtimise kogemus teil abilinnapeana edukam olla? 

Ma olin kogu selle aja ka volikogus, mis tähendab, et olen nii eelarvete kui ka arengutega kursis. Uus periood on võrreldes eelmisega kindlasti keerulisem, kuna eelmisel korral oli fookus täielikult eestikeelsele õppele üleminekul. Nüüd on esile tõusnud juba mainitud koolivõrgu küsimus, mis on väga emotsionaalne. Sellega on seotud ka uute koolide rajamine. 

Koolijuhtidega oleme arutanud, et olulisel kohal on varajasem sekkumine. Praegu pikendame me õppimiskohustust justkui leevendamaks probleemi, mis on seotud nendega, kes õpitulemusi ei saavutanud. Küsimus on aga, kuidas me tagame nende õpitulemuste saavutamise. Koostöös sotsiaalvaldkonna abilinnapeaga näen ma võimalust väljalangemist ennetada. 

Kui suurt rolli mängib hariduse valdkond järgmise aasta linnaeelarves? 

Ma usun, et suurt. Kui nii ei oleks, poleks mul olnud põhjust sellele ametikohale astuda. Kolm miljonit eurot lisaks on juba erinevate protsesside tõhustamiseks mõeldud, rääkimata tööjõukuludest, mis on seotud kuni 50 õpetaja abiga. Kusjuures nad peavad oskama keelt paremini ehk rääkima eesti keelt C1-tasemel. 

Me tahame, et lasteaedades oleksid tugiteenused tagatud sellisel moel, et me ei peaks tegemata töö tagajärgedega koolides tegelema. Ma ei tea, kas me leiame järgmisel aastal lasteaedadesse 20 logopeedi, aga me vähemalt üritame. Järgmise aasta eelarves on haridus prioriteet.