Riigikogu võttis täna vastu koolijuhtide atesteerimiseks ja õpetajate karjäärimudeli loomiseks vajalikud seadusemuudatused, mis loovad ka seadusliku aluse tehisintellekti rakenduste kasutamiseks õppetegevuses.

„Riigikogus tehtud muudatused loovad kvalifikatsioonita õpetajatele õpetajakutseni jõudmiseks paremad tingimused,“ ütles seaduse menetlust juhtinud kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna. „Menetluse käigus otsustas parlament, et kolmeaastase tähtajalise töölepingu võib sõlmida nende kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajatega, kes õpivad kõrghariduse tasemel õpetajakoolituses, omandavad või omavad magistrikraadi. Samuti on neil õigus õpetaja töötasu alammäärale.“

Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja puhul on oluline toetada tema ametisse sisseelamist. Selles etapis on fookuses õpetaja professionaalne areng ja kvalifikatsiooni omandamine ning koolijuhi ülesanne on luua selleks toetav keskkond, mis võib hõlmata mentorlust, tugiprogramme ning töökorralduslikku paindlikkust enesetäiendamiseks.

Õpetajaametisse asumine muutub paindlikumaks. Kvalifikatsiooninõutele vastavaks loetakse õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.

Õpetajatele omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karjääriaste. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab määrusega valitsus. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Vanemõpetaja karjääriastme saab määruse kavandi järgi õpetajale anda ka pidaja või direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele. Muudatus laiendab õpetajate võimalusi liikuda karjääriastmel ja saada kõrgemat töötasu. Samas on endiselt õpetajatel võimalus taotleda Õpetajate Liidust vanemõpetaja kutset, mis võimaldab õpetajana tunnustust ka teistes riikides.

Praegu töötavatest õpetajatest on vanem- või meisterõpetaja kutsega kõigest üks protsent. Karjäärimudeli eesmärk on motiveerida õpetajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsepädevusi kõrgemale tasemele.

Määruse kavandi järgi saab vanemõpetaja astme õpetajale omistada vanemõpetaja kutse põhjal ning kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse alusel.

Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.

Seadusega kehtestatakse alates 1. märtsist koolijuhtide atesteerimise kohustus. Koolipidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.

Riigikogu otsustas menetluse käigus, et haridus- ja teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks analüüsida direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning töötada analüüsist lähtuvalt välja vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastaks.

Veel sätestas Riigikogu, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.