Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse, millega muudetakse alates 2026. aasta kevadest põhikooli lõpetamise tingimusi. Muudatus on osa õppimiskohustuse reformist, mille eesmärk on tagada, et Eestis ei jääks iga kümnes noor põhiharidusega.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on õppimiskohustuse mõte tagada, et ükski noor ei jääks haridusteelt kõrvale ja jätkaks pärast põhikooli õpinguid.
Alates 2026. aasta kevadest ei korraldata enam järeleksameid ning edaspidi liigub õpilane haridusteel edasi põhikooli lõpueksamil saadud tulemusega. Seni on järeleksameid korraldanud iga kool ise ehk nende tulemused ei ole olnud objektiivselt arvestatavad järgmisse kooli sisseastumisel. Edaspidi saavad õpilased, kes ei ületa lõpueksamitel 50 protsendi lävendit, rohkem aega ja tuge oma teadmiste ja oskuste arendamiseks järgmisel haridusastmel või ettevalmistavas õppes, mitte lühikese korduseksamite perioodi jooksul.
Eelnõuga täpsustatakse ja muudetakse põhikooli lõpetamise aluseid nii põhikooli riikliku kui ka lihtsustatud õppekava korral. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle aastahinded on vähemalt rahuldavad või arvestatud, kel on loovtöö tehtud ning kelle eesti keele, matemaatika ja valikeksami tulemus on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. 
Õppenõukogu otsusega võib õpilane lõpetada põhikooli ka juhul, kui ta on kuni kaks lõpueksamit sooritanud alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest. Samuti saab kooli lõpetada õpilase seadusliku esindaja avalduse alusel kahel juhul. Esiteks siis, kui ühes või kahes aines on aastahinne nõrk või puudulik. Teiseks juhul, kui ühes õppeaines on aastahinne nõrk või puudulik ning mõnes teises aines lõpueksami tulemus alla 50 protsendi. Oluline põhimõte on, et lõpetada ei ole võimalik, kui samas õppeaines on nii aastahinne kui ka eksamitulemus negatiivsed. Sellisel juhul jääb õpilane täiendavale õppetööle ning vajadusel peab klassikursust kordama.
Gümnaasiumi riiklikus õppekavas täpsustatakse õpilaste täiendavat juhendamist ning õppimise toetamist neile, kes lõpetavad põhikooli kõiki õpitulemusi omandamata. Täiendav tugi võib seisneda järeleaitamiskursustes, ainekonsultatsioonides või individuaalse õppekava koostamises konkreetsetes õppeainetes. Selline tugi on osa kooli tavapärasest õppekorraldusest.