Eesti õppekeelele üleminek on läinud nii, nagu arvata võis. Esimestes klassides õppivad lapsed on paindlikud ja omandavad keele valdavalt lennult, neljandate klassidega on oluliselt suurem mure, mis haridusastmeid pidi edasi liikudes aina suureneb. Küll aga olid ilmselt ka teemal kätt pulsil hoidvad inimesed imestunud, kui värske Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur eelmise aasta lõpus oma emotsionaalses sotsiaalmeedia postituses välja ütles, et märkimisväärne hulk noori ei oska kutsekooli saabudes isegi klaasi vett või marsruuti WC-sse küsida. Nüüd on Agur käised üles käärinud. Ta otsib kahtkümmet õpetajat, kes umbkeelsetele õpilastele kiirkorras eesti keelt õpetaksid.

Õpilastel on taskus põhikooli lõputunnistus, mis kinnitab nende eesti keele oskust B1-tasemel. Tegelikkus on sellest kaugel ning tunnistus osalt fiktiivne. Agur viitab, et noorte teadmised on kehvad ka inglise keeles ja matemaatikas. Mullu selgus põhikooli eesti keel teise keelena tehtud lõpueksamite tulemustest, et Eesti 60 venekeelsest koolist ainult neljas saavutas 80 protsenti või rohkem lapsi nõutava B-1 taseme.

“Näib, et riik ja KOV-id liiguvad lõpuks õiges suunas, alustada oleks võinud aga 30 aastat tagasi.

Tekib küsimus, kas aastate jooksul on riigi ja kohalike omavalitsuste eraldatud raha täiendavaks keeleõppeks kasutatud õigesti. 2017. aastal algas pealinnas eesti keele õppe katseprogramm. Toonase haridus- ja teadusministri Mailis Repsi ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti allkirjastatud lepingu kohaselt said kolm Tallinna kooli – Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum ja Lasnamäe gümnaasium – selle tegevusteks täiendavat toetust. Neljaks kuuks said koolid sadu tuhandeid eurosid. Täpsemalt jagati igale koolile 100 000 eurot 2017. aasta lõpuni, järgneval aastal katseprogrammiks 250 000 eurot kooli kohta ning 250 000 eurot kolme kooli üldisteks tegevusteks.

Tallinna Kesklinna vene gümnaasium ületas viimati uudisekünnise 2025. aasta 16. detsembril, mil Tallinna linnavalitsus vallandas kooli direktori Sergei Teplovi, tuues põhjuseks usalduse rikkumise valeandmete esitamisega. ERR kirjutas, et lisaks direktorile lahkus päevapealt ametist kaheksa õpetajat, kelle eesti keele oskus ei vastanud seaduses esitatud nõuetele. Seda kaheksa aastat pärast rahalaeva saabumist. Teplov oli Kesklinna vene gümnaasiumi direktor alates 2009. aastast. 

Teist toona rahaeralduse saanud kooli, Tallinna Linnamäe vene lütseumi juba alates 1988. aastast juhtinud Sergei Garanža lahkus ametist 2022. aasta maikuus. Kaks aastat varem kukkus ta läbi järjekordsel eesti keele tasemeeksamil ning kaunistas kooliseinad Venemaa suursaadiku fotodega. „Mulle lihtsalt ei jää see eesti keel külge. Ma õpin, kordan, loen tekste. Ma tean, et see pole kuigi kena, kuid ma olen kogu aeg siin surve all,“ rääkis toona koolijuht intervjuus Eesti Päevalehele. 2005. aastast oli Garanža juriidiliselt direktori kohusetäitja, seega olid probleemid ammu teada, kuid Tallinna haridusamet teda ametist ei vabastanud.

Minister Kristina Kallas nentis Õpetajate Lehele antud aastalõpuintervjuus (23.12), et riik pole 30 aasta jooksul olnud eestikeelsele õppele üleminekul oma otsustes järjekindel. Samas osutas ta, et kui panna kogu vastutus riigile, vabastavad koolijuhid ja õpetajad end sellest täiesti. Näib, et riik ja omavalitsused liiguvad nüüd lõpuks õiges suunas, alustada oleks võinud aga 30 aastat tagasi.