• Andri Türkson on tulevane Eesti insener, kes on juba varasest east alates liikunud inseneeria valdkonna suunas. Lõpetanud Tartu Miina Härma gümnaasiumi, võitnud “Rakett69” saate ja pidevalt inseneeriat noorteni viies, on Andri jõudnud õpingutega Tartu ülikooli arvutitehnika erialal teise kursuseni.

Andri Türksoni jaoks on inseneride puudus ja noorte vähene huvi selle suuna vastu murettekitav ja tema arvates tuleks sellega tegeleda. Avame inseneeria maailma siseneva noore inimese vaatepunkti lähemalt.  

 Andri teekond inseneeriani

“Juba lasteaias tegin igasuguseidjooniseid, värvisin need ära, lõikasin välja ja kleepisin kokku. Oma suurimaks saavutuseks pean paberist tehtud Lamborghini mudelit,” meenutab Andri. Teda paelus loogiline mõtlemine ja asjade oma kätega ehitamine. Koolieas proovis ta koos vanaisaga lammutada erinevaid elektroonikaseadmeid, mis ei leidnud enam kasutust või olid katki läinud. Seal puutus ta kokku oma esimeste elektroonika komponentidega: lülitid, mootorid, tuled. “Ega ma sel ajal veel midagi mõistnud, lihtsalt katsetasin ja üritasin uusi asju kokku panna,” märkis Andri. ““How its made?”, “Galileo” ja “Rakett 69” olid mu lapsepõlve lemmiksaated. “Rakett 69” saates tahtsin väga ka ise olla ning gümnaasiumis otsustasingi selle lõpuks ära teha.”

Andri aastatepikkune ettevalmistus kandis vilja ja juba esimesel katsel õnnestus tal “Rakett69” saade võita. “Minu teekonda toetasid mu väga head õpetajad Miina Härma gümnaasiumist,“ lisas Andri. Gümnaasiumi lõpuks oli tal kindel soov alustada õpinguid inseneeria erialal. 

Mind inspireerivad inimesed, kes usuvad oma visiooni ja on valmis sellesse 100% panustama isegi siis, kui ühiskond sellesse ideesse veel ei usu.

Eeskujudest toob Andri välja Elon Muski tema algusaastatel. “Vaatasin hiljuti filmi Muski teekonna algusest. Mulle meeldib tema toonane ambitsioonikus, näiteks viia inimesed Marsile või muuta kogu transport elektriliseks.” Andrit inspireerivad inimesed, kes usuvad oma visiooni ja on valmis sellesse 100% panustama isegi siis, kui ühiskond sellesse ideesse veel ei usu. Elon Musk on tema sõnul teinud ulmefilmisarnasest visioonist peaaegu reaalsuse. “Ta pani oma visiooni teostamisse kogu oma energia ja raha ja nagu me näeme, hakkab see “ulmeline tulevik” vaikselt kätte jõudma,” tõdeb Andri.

Inseneeriaõppe ootused vs. reaalsus

“Inseneeria eriala on täpselt selline, nagu ma seda ette kujutasin,” ütleb Andri. Kuna noormees oli enne õpinguid juba aastaid inseneeriaga tegelenud, oli alguses õpe tema jaoks lihtne. Siiski ei väsi inseneeria teda üllatamast ja proovile panemast.

“Olen elus ja oma projektides korduvalt kasutanud teadmisi, mida loengutest ja praktikumides saanud olen,” ütleb Andri. Tal on nimelt kooliväliselt käsil palju inseneeriaprojekte, kus saab õpitut järele proovida. “Parim viis inseneeriat õppida on teha midagi, mida sa tahad, et maailmas olemas oleks. Teha see valmis ja õppida tegemise käigus. Lõpuks võib see õppetund olla isegi väärtuslikum kui loodud toode ise,” leiab Andri.

“Proovin praegu nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et hiljem leida valdkond, rakendus või suund, millele tahan täielikult pühenduda.” Inseneeria tulevikusuundadest toob Andri välja AI, automaatsed süsteemid ja IOT lahendused.

Insenerid, kus te olete?

Andri sõnul saab inseneride puuduse probleem alguse juba põhikoolist. Inseneeriat võiks tema hinnangul rohkem tutvustada ürituste, töötubade ja kursuste kaudu. “Inseneeriat peaks õpilastele tutvustama nii, et see oleks hoomatav ja võimalikult arusaadav. Noored võiksid saada oma kätega teha ja katsetada,” selgitab Andri. Suur roll noorte motiveerimisel on ka õpetajatel. “Vaja on inimesi, kes oskavad näidata, et füüsika ei ole lihtsalt valemite kasutamine, vaid see on maailma mõistmine,” ütleb Andri. “Kui me Eestis insenere ei kasvata, siis luuakse väärtust mujal.”

Füüsika ei ole lihtsalt valemite kasutamine, vaid see on maailma mõistmine.

Andri hinnangul on Eestil võimekust olla tehnoloogiliselt väga heal tasemel. “Tarkvara poolest oleme end juba tõestanud Skype’i, Bolti või Pipedrivega. Järjest kiiremini ja jõudsamalt areneb ka riistvara pool. Suurfirmasid, mis tegeleksid inseneeria teemadega ja toodaksid suuremahuliselt kõrgtehnoloogilisi tooteid, on Eestis veel vähe, aga iduettevõtteid on palju,” ütleb Andri.

Inseneeriat ei tasu karta

Andri sõnul on see müüt, et mehaanika on ainult keevitamine, garaažitöö, mutrid ja poldid ning elektroonika ainult juhtmed ja kiibid. “Suur osa inseneeriast on mõistmine, kuidas asjad meie ümber töötavad. Kindlasti ei pea olema geenius, et inseneeriat õppida. Pealegi – ka geeniused pidid õppima, et geeniuseks saada,” toonitab Andri.

Inseneeria valdkonnast võivad Andri hinnangul eemale peletada halb õpetaja, vähene süvenemine või kehv õpikeskkond . “Koolis tuleks hoida inimesed avatuna ja näidata inseneeria head ja lõbusat külge. Inseneeria on minu arvates maailma kõige lahedam asi. Kui sa oled pannud oma elust kuid mingisse projekti ja ehitanud mingit visiooni, mis on seni olnud ainult sinu peas, ning lõpuks saad valmis asja oma käes hoida ja näha, et sa tegid siia maailma midagi uut, siis sellist tunnet ei saa mitte kusagilt mujalt.”

---

*17. jaanuaril toimub Eesti maaülikooli spordihoones kuues Delta X võistlus, mis pakub õpilastele ja üliõpilastele võimaluse rakendada oma teadmisi ja oskusi robootikas ja inseneerias, ärimudelite koostamises ja kaasahaaravas matemaatikas.