• Alates 1. märtsist 2026 jõustuv direktorite atesteerimissüsteem loob senisest selgema ja ühtsema raamistiku koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks. Uue süsteemi järgi peetakse koolijuhiga vähemalt kord aastas arenguvestlus ning iga viienda tööaasta jooksul teda atesteeritakse. Nii saavad koolijuhid vajalikku tagasisidet ja tuge oma ametis ning suudavad seeläbi tõsta hariduse kvaliteeti. 

Süsteemi loomise eesmärk

Eestis on koolijuhtide tööd tagasisidestatud ja arengut toetatud seni ebaühtlaselt, kuna see sõltub suuresti koolipidajast. Koolijuhi ülesanne on luua koolis toetav ja arendav õpikeskkond ning selleks, et koolijuhid oleksid motiveeritud ja saaksid oma töös professionaalset tuge, on oluline luua süsteem, mis tagab tagasiside järjepidevuse ning arengu toetamise. 

Koolijuhtide uus atesteerimissüsteem lähtub Eesti hariduse arengukavast. Muudatusi on ette valmistatud juba 2023. aastast, mil algasid arutelud haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendamise teemal. Koolijuhtide atesteerimise süsteemi kavandi on töötanud välja Tallinna ülikooli haridusjuhtimise akadeemia koostöös Eesti koolijuhtide ühenduse ja HTM-i töörühmaga. Kaasatud olid ka Tartu ülikooli haridusinnovatsiooni töörühm, koolipidajate esindajad ja teised hariduseksperdid.

Atesteerimisprotsess

Atesteerimist juhib koolipidaja, kes moodustab atesteerimiskomisjoni. Komisjonis on lisaks koolipidaja esindajale kaks Eesti koolijuhtide ühenduse nimetatud koolijuhti. Neljanda liikmena võib komisjoni kaasata välise eksperdi näiteks ülikoolist. 

“Eestis on koolijuhtide arengut toetatud seni ebaühtlaselt.

Atesteerimissüsteemi suur väärtus nii atesteeritavale kui ka koolipidajale on võimalus näha koolijuhtimist välise eksperdi pilguga. Kogenud koolijuhtide kaasamine atesteerimiskomisjoni pakub kooli juhtimise kohta väärtuslikku tagasisidet. See rikastab iga-aastaseid arenguvestlusi ning aitab teha plaane juhi arengu teadlikuks kavandamiseks.

Oluline on rõhutada, et komisjoni kuuluvad koolijuhid on eelnevalt läbinud spetsiaalse täiendusõppe. Esimene atesteerimisekspertide rühm on juba lõpetanud Tallinna ülikooli vastava arenguprogrammi ning käesoleva aasta jooksul lisandub uusi eksperte. Lisaks on loodud eraldi täiendusõppeprogramm koolipidajatele, et toetada nende ettevalmistust atesteerimiseks.

Protsessis on kesksel kohal koolijuhi eneseanalüüs, kus direktor analüüsib oma juhtimispõhimõtteid, eesmärke, tegevusi ja tulemusi. Eneseanalüüs tugineb õppijast lähtuvate sihtide seadmisele, õppimise ja õpetamise (õppekava) pidevale arendamisele, õpetajate professionaalse arengu toetamisele ja toetava keskkonna kujundamisele. Õppimist toetavad juhtimisviisid suunavad juhi tegevust samasse suunda, mida Eesti hariduse kvaliteediagentuur nimetab üldhariduskoolide kvaliteedihindamise kahe valdkonnana: õppija arengut toetav õppimine ja õpetamine ning koostööle ja arengule suunatud koolikultuur. 

Koolijuhi eneseanalüüsi ja koolipidaja tagasiside põhjal toimuval atesteerimiskohtumisel analüüsitakse koolijuhi töö tulemusi ja juhtimisviise, arutatakse tekkinud küsimusi ning antakse tagasisidet.  

Atesteerimise tulemus

Kui esmast tagasisidet saab atesteeritav juba vestlusel toimuva arutelu käigus, siis kohtumise järel vormistatakse see ka atesteerimissoovitustena. Komisjoni tagasisidet saab koolijuht arvesse võtta oma tegevuse edasisel planeerimisel ja koolipidajaga kokkulepete sõlmimisel.  

“Senine tagasiside on näidanud, et uus süsteem toetab koolijuhi professionaalset arengut.

Atesteerimise tulemus on soovitused ja tagasiside ka koolipidajale, kuidas koolijuhi edasist professionaalset arengut kõige paremal viisil toetada. Nii saavad koolipidaja ja koolijuht omavahel kokku leppida edasistes sammudes – näiteks selles, millised arendustegevused ja millise aja jooksul vajalikud on. Atesteerimise tulemusi saab käsitleda arenguvestluse ja koostöö alusena. 

Protsessi edu sõltub osalejate professionaalsusest ja pühendumisest. Senine tagasiside on näidanud, et süsteem toetab koolijuhi professionaalset arengut ja aitab koolipidajal juhi tööd sisukamalt hinnata. Motiveeritud ja toetatud koolijuht tähendab tugevat koolimeeskonda ja paremaid võimalusi iga õppija arenguks.

---

• Muudatused puudutavad üldhariduskoolide direktoreid, keda on 2025/2026. õppeaastal 462.

• Rakendussätete järgi tuleb 2027. aasta lõpuks atesteerida koolijuhid, kes on seaduse jõustumise hetkel töötanud konkreetses õppeasutuses kümme ja enam aastat. 2028. aasta lõpuks tuleb atesteerida koolijuhid, kes on töötanud viis kuni üheksa aastat. 2029. aasta lõpuks tuleb atesteerida koolijuhid, kes on töötanud kuni viis aastat. 

• Atesteerimiskomisjoni moodustamise ning direktori atesteerimise tingimused ja kord kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega, mis jõuab jaanuaris partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. 

• Täpsem info on leitav HTM-i lehelt hm.ee/koolijuhi-arengu-toetamine.