• Riigikogu kultuurikomisjon arutas kollektiivset pöördumist „Rahvaalgatus Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse toetamiseks“ ajal, mil õpetajate karjäärimudeli seadusemuudatus on juba vastu võetud ja läheneb mudeli rakendamine. 

---

• Iga neljas üldhariduskooli õpetaja on üle 60 aasta vana.

• OECD riikides lahkub igal aastal õpetajaametist 2–12% õpetajatest, Eestis ligi 12%.

• 46% OECD TALIS 2024 küsimustikule vastanud põhikooliõpetajatest kavatseb õpetajana töötada veel kuni viis aastat.

• Iga neljas alustav üldhariduskooli õpetaja lahkub õpetajaametist enne teist õppeaastat. Keskmine alustav õpetaja on 37-aastane ja tõenäoliselt karjääripööraja muust eluvaldkonnast.

• 2025/2026. õppeaasta andmete järgi ei vasta iga neljas üldhariduskooli õpetaja, sh 76% alustavatest õpetajatest, kvalifikatsiooninõuetele. 

---

Komisjoni esimehe Liina Kersna (reformierakond) sõnul kohtuti pöördumise esindajatega poolteist tundi, et arutada õpetajate karjäärimudeliga seotud murekohti.

“Karjäärimudeli suur eelis on alustavatele õpetajatele paremate töötingimuste loomine.

Liina Kersna

Kersna rõhutab, et komisjon oli kohustatud pöördumist arutama, sest riigikogu juhatus suunas selle 13. jaanuaril komisjonile menetlemiseks. Samas nendib ta, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetluse ajal käsitles komisjon samu teemasid juba põhjalikult. 

Ka kultuurikomisjoni liige Madis Kallas (sotsiaaldemokraatlik erakond) ütleb, et ei tea täpset põhjust, miks arutelu ajastus kujunes selliseks, kuid loomulikult ei ole järjekord õige ning pöördumised peaksid jõudma menetlejateni enne lõpphääletust. 

“Lahendus ei saa olla selles, et me eirame probleemi.

Madis Kallas

Istungi järel otsustas kultuurikomisjon suunata kollektiivse pöördumise ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks.

Kallase sõnul koondus arutelu kahe murekoha ümber. Esiteks: tulevikus ei kehti õpetaja töötasu alammäär enam kõigile koolis töötavatele õpetajatele – tema hinnangul puudutab see ligi 2000 õpetajat, kes ei oma kvalifikatsiooni ega ole seda ka omandamas. Teiseks: kvalifikatsioonita õpetajate probleemi jaoks oodatakse kiireid ja toimivaid lahendusi, kuid pöördumise esindajate hinnangul seadus seda ei toeta. Kallas rõhutab, et arutelu oli sisuline ning „probleeme keegi ei pisendanud ega eitanud“. 

Kallas rõhutab, et kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu kasvuga ei saa leppida. Tema sõnul peab riik astuma selged sammud, et soodustada nende ligipääsu haridustee jätkamisele ja täiendamisele ning samal ajal hoida kvalifikatsiooniga õpetajaid koolis või tuua neid juurde. „Lahendus ei saa olla selles, et me eirame probleemi või lihtsustame õpetaja kvalifikatsiooninõudeid,“ ütleb ta.

Kvalifikatsioonita õpetajate kindlustunde küsimuses toob Kallas esile, et mitmed omavalitsused on juba seadnud nii, et koolijuhid ei tohi maksta ka kvalifikatsioonita ja üheaastase lepinguga õpetajatele töötasu alla 2025. aasta õpetaja töötasu miinimumi. Tema sõnul tähendab see, et kvalifikatsioonita õpetaja töötasu alammäär on „minimaalselt 90% õpetaja töötasu kehtivast alammäärast“, mis aitab vähendada hirmu, nagu võiks neile edaspidi maksta mitu korda väiksemat palka.

Alustav õpetaja saab rohkem tuge

Kersna sõnul tehti seaduse menetluse käigus valitsuse esitatud eelnõusse olulisi muudatusi: alustava õpetaja astmele kvalifitseeruvad ka õpetajakoolituses õppivad õpetajad ning magistrikraadiga või magistriõppes olevad õpetajad ehk karjääripöörajad. „Kokku puudutab see muudatus 4200-st kvalifikatsioonita õpetajast pooli ehk 2125 õpetajat,“ selgitab ta. 

Kersna sõnul peab alustava õpetaja astmel olema tagatud mentor ning võimalus pühendada 25% tööajast kvalifikatsiooni omandamisele. Samuti saab seniste üheaastaste lepingute asemel sõlmida kolmeaastase ning neile õpetajatele on tagatud õpetaja miinimumpalk. 

Kersna hinnangul ongi karjäärimudeli suur eelis võrreldes praeguse olukorraga alustavatele õpetajatele paremate töötingimuste loomine. Ta rõhutab, et kvalifikatsioonita õpetajate osakaal on viimastel aastatel kasvanud ning on väga oluline luua võimalikult head tingimused kvalifikatsioonini jõudmiseks. 

“Karjäärimudel peab toetama õpetaja igapäevast tööd.

Maarja Keskpaik

HTM-i haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Maarja Keskpaik ütleb, et arutelu peegeldab soovi teha suur muudatus läbimõeldult ja koostöös. Tema sõnul peab karjäärimudel toetama õpetaja igapäevatööd ega tohi jääda formaalsuseks. 

„Mudeli eesmärk on vastata õpetajate ootusele selgema karjääriperspektiivi, professionaalse arengu tunnustamise ning töö sisu ja tasustamise parema tasakaalu järele,“ lausub ta.

Keskpaik lausub, et mudel loob läbipaistvama seose õpetaja töö sisu, vastutuse, professionaalse arengu ja tasustamise vahel ning avardab karjäärivõimalusi õpetajaametis.

„Õpetajad on mudelit oodanud ning koolijuhtidele pakume maksimaalset tuge selle etapiviisiliseks rakendamiseks, sest ükski sisuline muutus ei sünni üleöö,“ tõdeb ta.

Keskpaik ütleb, et edasi on kavas teha tihedat koostööd Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Tallinna ja Tartu ülikooliga ning teiste partneritega. 

„Koostöös ülikoolidega arendame õpetajate õpiradu ja paindlikke arenguvõimalusi, et karjäärimudel oleks selgelt seotud professionaalse õppimise ja enesetäiendamisega kogu karjääri vältel,“ lausub ta. „Loome muutust samm-sammult, kuid julgeme teele minna. Edaspidi seirame karjäärimudeli rakendumist ning anname partneritele regulaarset tagasisidet, olles avatud ka täiendustele ja kohandustele vastavalt õpetajate ja koolide kogemusele.“

Alammäär peab kehtima kõigile

“Ükski õpetaja ei tohiks teenida alammäärast madalamat tasu.

Triin Noorkõiv

Rahvaalgatuse algataja, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool eestvedaja Triin Noorkõiv ütleb, et komisjonis käidi läbi pöördumise kesksed seisukohad ja ettepanekud ning nende täiemahuline ellurakendamine eeldaks muutusi nii seaduses kui ka rakendusmääruses. Pöördumise algatajad soovivad jätta õpetajate töötasu alammäära garantii kehtima kõigile õpetajatele ning jätta kehtestamata dubleeriva ja sisuliselt piiratud karjäärimudeli. 

Noorkõiv kirjeldab põhimõttelist eriarvamust: arutelu käib nende kvalifikatsioonita õpetajate üle, kes ei oma magistrikraadi ega õpi parajasti õpetajakoolituses või magistriõppes. Tema sõnul näevad pöördumise esitanud, et ükski õpetaja ei tohiks teenida alammäärast vähem ning diferentseerima peaks „alammäärast ülespoole“. Samuti heidavad pöördujad ette, et puudu on mõju- ja rahaanalüüsid ning ministeeriumil pole tema hinnangul piisavat seirevõimalust õpetajate tegelike palkade üle. 

Kersna sõnul jagati pöördumise esindajatega muret vanemõpetaja astmel dubleerivate süsteemide pärast – sama astet saab omandada nii kooli või koolipidaja komisjoni kui ka kutsesüsteemi kaudu. Ta ütleb, et ministeeriumiga on kokku lepitud eesmärk jõuda ühtse süsteemini ning selleks tuleb julgustada kutseandjaid, et taotlusi menetletaks õpetajale lähedal ja kiiresti. 

Komisjoni otsuse järel kõlas arutelus kriitikat ka selle üle, kas ministeeriumile suunamisest piisab.

Belobrovtsev: pöörduda tuleb valitsuse poole

“Tegin ettepaneku vaadata üle terve seadusealgatus.

Vadim Belobrovtsev

Kultuurikomisjoni liige Vadim Belobrovtsev (keskerakond) tõdeb, et kuigi kollektiivset pöördumist alustati novembris ja see esitati riigikogule juba detsembris, jõudis see kultuurikomisjoni alles nüüd. „Selline viivitus on selgelt viinud olukorrani, kus teema ei ole enam nii aktuaalne, kui see oli detsembris, sest vahepeal võeti seadus koalitsiooni häältega vastu,“ ütleb Belobrovtsev.

Belobrovtsev lisab, et järgmise sammuna kavatseb komisjon pöörduda haridus- ja teadusministeeriumi poole, kuid tema pani ette pöörduda hoopis valitsuse poole. „Tegin ettepaneku pöörduda valitsuse poole, et vaadata üle terve seadusealgatus, mille tulemusel jäeti kvalifikatsioonita õpetajad õpetaja töötasu alammäära garantiist ilma,“ lausub ta. Tema sõnul juhtisid sellele probleemile tähelepanu ka pöördumise autorid: „Jätame õpetaja töötasu alammäära garantii kehtima kõigile õpetajatele.“

„Kahjuks ei leidnud see ettepanek komisjoni enamuse toetust,“ märgib Belobrovtsev. Tema sõnul palub komisjon HTM-il selgitada, kuidas luua tingimused, et need õpetajad, kes jäävad karjäärimudelist välja, jõuaksid alustava õpetaja tasemele, ning lõpetada esimesel võimalusel vanemõpetaja astmel dubleeriv süsteem. Belobrovtsevi hinnangul jätab uus seadus enam kui 2000 õpetajat õpetaja töötasu alammäära garantiist ilma ning loob väga küsitava ja bürokraatiat suurendava karjäärimudeli.

Belobrovtsevi sõnul saadab selline lähenemine õpetajatele vale sõnumi. „See saadab sisuliselt sõnumi, et osa inimestest, kes koolis õpetajana töötavad, ei ole justkui päris õpetajad,“ ütleb ta. 

Belobrovtsevi kinnitusel toetab keskerakond põhimõtteliselt karjäärimudelit, kus kõrgema kvalifikatsiooniga õpetajatel on võimalik taotleda kõrgemat palgataset, kuid ei toeta süsteemi, mis lõhestab õpetajaskonda, süvendab ebavõrdsust, halvendab õpetajakarjääri alustavate õpetajate olukorda ning vähendab nende motivatsiooni koolis töötada.

Lukas: karjääriredelit ei tohi alahinnata

Teise rõhuasetuse pani komisjoni aseesimees Tõnis Lukas (Isamaa), kes pidas oluliseks, et karjääriredeli mõju ei kaoks vaidlustes tagaplaanile.

“Töötavad algajad õpetajad vajavad õppimiseks paindlikke tingimusi.

Tõnis Lukas

Lukas märgib, et pöördumisega ühinenute esindajad tõid esile karjäärimudeli piiratuse: tema sõnul nähakse mudelis ainult ametiredelit, samal ajal kui laiemat õpetaja karjääri toetavat taustsüsteemi puudutatakse vähem. 

„Arvan, et selle palgaastmestiku ehk redeli olemasolu ei tohiks alahinnata – kui seal oleksid kirjas muud põnevad karjääritoed, ilma et iga aste oleks seotud selge palgatõusu tingimusega, oleks õpetajad ju petta saanud,“ ütleb Lukas.

Lukas rõhutab, et uues olukorras tuleb arvestada eeskätt karjääripöörajatega. „Esile tõsteti, et kui koolid saavad aastas 1400 uut õpetajat, siis ainult 400-l neist on piisaval tasemel haridus, enamik on nn karjääripöörajad. Just nendega tuleb arvestada, sest just nemad hoiavad praegu Eesti kooli püsti,“ lausub ta. 

Lukase hinnangul vajavad töötavad algajad õpetajad õppimiseks paindlikke tingimusi. „Tunnikoormust ei saa vähendada, sest leib on vaja lauale saada,“ lausub ta. „Suure koormusega õppimine paralleelselt õpetamisega võib viia selleni, et entusiastlik uus õpetaja väsib ära ja lahkub koolist.“

Praktiliste lahendustena peab Lukas arutelu vääriliseks näiteks võimalust, et algajad saaksid esmased õpetajatarkused omandada enne klassi ette astumist, näiteks pooleaastastel kursustel. 

Ta toob näiteks ka Tallinna. „Tunnustati Tallinna linna, kus on kehtestatud ka kvalifikatsioonita õpetajatele alumise palgalävendina 1820 eurot, millest vähem ei tohi kellelegi maksta,“ ütleb Lukas, lisades, et pöördumise autorite hinnangul pole risk siiski täielikult kadunud. 

Lukas ütleb, et omalt poolt peab ta oluliseks õpetajate palga jätkuvat tõusu, sest konkurentsivõimeline palk stimuleerib uut õpetajat pingutama: õpetama ja õppima samal ajal. 

„Kutsun haridus- ja teadusministeeriumi üles kiirendama selge ja ühetaolise kutsetesüsteemi juurutamist nii, et vanemõpetaja kutsetase ja ametijärk saaks üheks ja seda omistataks ikkagi ainult kutsestandardi järgi ühtselt kutsekomisjonis, mitte igas koolis eraldi, nagu seaduses praegu seisab,“ lausub ta.

Lukase sõnul aitaks ühtne kutsetee vähendada dubleerimist ning hoida karjääriastmete hindamise põhimõtted koolide lõikes võimalikult ühetaolised.