• Reaalaineid tähtsustavad algatused näitavad noortele õpetajakutset hoopis helgemas valguses. 

See jaanuaripäev jääb minu jaoks märgilisena ajalukku. Ja usun, et ka nende 21 põhikooliõpetaja jaoks, kellele andsime üle SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond stipendiumid. Küsimus pole siin eurodes, millest stipendium paratamatult koosneb. Küsimus on tunnustamises, avalikus tähelepanus.

Õnneks pedagooge tunnustavaid samme Eestis üha koguneb. Ka kümneid huvilisi kokku toonud e-rehkendus polnud ju muud kui omalaadne tunnustus õpetajatele. Ning koolidest viimasel ajal tulev vastukaja kinnitab, et huvi reaalainete õpetajaks saada on suurenenud. Loodan, et peagi saame kõneleda mitmetest ilusatest näidetest, seejärel ehk juba suundumusest.

Kui ma usun iseendasse

Iga täiskasvanu mäletab oma kooliajast mõnd värvikat õpetajat. Ühele meenub see, kes oskas keerulise ainsa klõpsuga lihtsaks lülitada, kelle tunnist lahkudes tundus maailm veidi loogilisem. Teine sai õpetajalt isiklikku tuge, mis võis tähendada ka keerulisemaid ülesandeid või nõudlikumat suhtumist. Kolmas aga ärkab praegugi öösiti unenäost, kus tuleb kohe klassi ette minna.

Kui mõni kehalise kasvatuse kartja välja arvata, pärinevad kunagiste ja praeguste õpilaste murekohad just reaalainetest. Nii võttes ei ole matemaatika, füüsika või keemia koolis ainult ainete selgeks saamise küsimus. See on hoiakute kujundamine, usu andmine – või halval juhul selle võtmine.

Aga kui kogukonna või ühiskonna suhtumine ning juba alla andnud kolleegidelt päritud rohked töötunnid on võtnud usu õpetajalt endalt? Kui ta on kaotanud võime õpilasi kaasa tõmmata, vaid peab hommikuti iseennast tahtejõuga koolimaja poole lükkama?

Sädemeta pole sa süütaja

Üha sagedamini kõneleme sellest, kui õrn on vaimne vundament, millele laste teadmiste tulevik ehitatakse. Kui habras on tegelikult väliselt tugev vundamendikivi ehk alg- ja põhikooliõpetaja.

Kui õpetaja lõplikult läbi põleb ja ameti maha paneb, ei lahku ainult üks töötaja. Kaob kogemus, järjepidevus, väiksemas paigas sageli terve põlvkonna võimalus näha õpitavat millegi põneva ja jõukohase, parimal juhul ka inspireerivana.

Omalaadset inspiratsiooni saavad õpilastele pakkuda just matemaatika, keemia, füüsika, ka bioloogia. Sest milles on telesaate „Rakett 69“ edu saladus? See tabab väga hästi rahvuslikku enesekuvandit: me oleme väike, aga tark rahvas. Loomulikult ei saa samalaadset “Raketti” tuua igasse koolitundi, aga pikka õppeaastasse õnnestub mahutada kindlasti midagi väliselt meelelahutuslikku, kuid sisult arendavat. Küsimus on vaid selles, mis inspireerib pedagoogi ennast, teeb seda aastakümneid.

Pool võitu on usk endasse

Paarkümmend stipendiaati, üle Eesti Tallinna kokku tulnud noored ning nooruslikud naised ja mehed olid rõõmsameelsed, teotahtelised, suhtlemisvalmis. Just niisuguseid pedagooge me tuleviku tudengitele soovimegi. Sageli ei ole õpilase küsimus ju selles, kas ta suudab, vaid kas ta usub, et suudab. Ning vaimult värskem õpetaja sisendab seda usku palju enam. Nii õpimegi valemite varjus hoopis seda, kuidas mõelda, kuidas mitte karta eksida, kuidas keerulist probleemi rahulikult lahendada, kuidas olla kannatlik ja aus iseenda mõtlemise suhtes. Need on oskused, mida on vaja igas eluvaldkonnas.

Tõdeme kõnepultidest, et just matemaatika aitab teha tarku otsuseid, luua innovatsiooni ja arendada ühiskonda tervikuna. Et reaalained on keel, milles kõneledes sünnivad lahendused, mis hoiavad Eesti majanduse elujõulisena ka tulevikus.

Stipendiumi pälvisid

1. Anastassia Meinson – Iisaku põhikool – matemaatika, füüsika 
2. Anneli Jõgela – Setomaa gümnaasium – keemia, füüsika 
3. Daniel Kaasik – Tallinna reaalkool – füüsika, matemaatika 
4. Erkki Tempel – Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium – füüsika, keemia, loodusõpetus 
5. Holger Bremen – Kadrina keskkool – matemaatika, robootika, CAD-joonestamine 
6. Janika Kuus – Kohtla-Nõmme kool – matemaatika 
7. Joana Jõgela – Tartu luterlik Peetri kool – keemia 
8. Kaidy Õismets – Haabneeme kool – matemaatika 
9. Kaija Seepter – Järveküla kool – füüsika 
10. Kaja Engman – Haapsalu põhikool – matemaatika 
11. Larissa Žarkova – Narva eesti põhikool – keemia 
12. Maimu Torn-Kallion – Kohila gümnaasium – füüsika, keemia, teadus (algklassid) 
13. Mariliis Sang – August Kitzbergi nimeline gümnaasium – keemia, bioloogia 
14. Martin Filippov – Tallinna inglise kolledž ja Tallinna prantsuse lütseum – matemaatika 
15. Martin Saar – Tallinna reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium – keemia, loodusõpetus 
16. Merit Eier – Vändra gümnaasium – loodusõpetus, keemia, füüsika 
17. Raimo Maasik – Rakvere põhikool – füüsika 
18. Silvia Pajus – Audru kool – matemaatika 
19. Talvi Kaja – Paikuse kool – matemaatika 
20. Triin Uussaar – Salme põhikool – matemaatika, uurimistöö alused, looduspraktikum 
21. Annelore Hirschon – Imavere kool – matemaatika