Harno korraldatav aasta kooli konkurss 2026 on saanud hoo sisse. Juba üheksandat korda toimuva konkursiga märgatakse ja tunnustatakse koole, kus koostöiselt ja kogukonda kaasavalt rakendatakse ellu tõenduspõhiseid haridus-uuendusi, toetatakse iga õppija ning koolipere liikme heaolu ja arendatakse õppija eripära väärtustavat koolikultuuri. Konkursile saavad kandideerida kõik üld- ja kutsehariduse koolid kuni 2. märtsini.

Et kõigil osalejatel oleksid võrdsed võimalused, tingimused oleksid igale koolile jõukohased ning konkurss püsiks kooskõlas riiklike haridusuuendustega, on sel aastal konkursi kandideerimise tingimusi muudetud. Kui eelmisel aastal lisandus nõuetesse kooli eneseanalüüs, siis sel aastal on küsimustikus varasema nelja enesehindamise küsimuse asemel kuus.

Paljudele koolidele on küsimused juba varasemast tuttavad – nende aluseks on HAKA üldhariduse kvaliteedihindamise mudel, mis tähendab, et koolid, kel hindamine juba tehtud, on küsitu varem läbi töötanud. Eneseanalüüsi küsimustes tuleb kirjeldada uuringute või rahuloluküsitluste tulemustest/kitsaskohtadest lähtuvaid tegevusi. Nii saavad koolid tõenduspõhiseid tegevusi esile tõsta.

Uuenduskuuri läbinud konkursi hindamissüsteem

Tänavused uuendused hindamissüsteemis aitavad tagada võiduvõimaluse ka väiksema kogukonnaga, sh väiksema häältejõuga koolidele. See tähendab, et nüüdsest pääsevad koolid finaali koefitsiendi alusel – 50% tulemusest annab eneseanalüüs, 30% video ja 20% esimene rahvahääletus. Võitja selgub teise vooru rahvahääletuse tulemuste põhjal.

Hindamissüsteem on nüüdsest selline:

• kool vastab kuuele eneseanalüüsi küsimusele ning esitab video ja fotod;

• 7-liikmeline žürii hindab kooli eneseanalüüsi (maks 18 p) vastuseid ja videot (maks 6 p), mille põhjal selguvad kümme poolfinaali pääsenud kooli;

• poolfinaalis võistlevad koolid rahva häälte nimel ning koefitsiendi alusel selguvad kolm kooli, kes pääsevad finaali (50% tulemusest annab eneseanalüüs, 30% video ja 20% rahvahääletus);

• finaali pääsenud kolm kooli võistlevad taas rahva häälte nimel;

• konkursi võidab kool, kes on teise rahvahääletuse tulemuste põhjal saanud kõrgeima tulemuse.

Konkursil saavad osaleda kõik üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, kes ei ole kahel eelneval aastal võitnud aasta kooli tiitlit. Oma kooli esitab konkursile koolipere ise.Kõik kandideerimisdokumendid tuleb esitada 2. märtsiks Spoku keskkonnas aadressil spoku.harno.ee. Võitja kuulutatakse välja 5. mail ERR-i saates „Terevisioon“, mis läheb eetrisse võitjakoolist. Aasta kooli tiitli annab üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Varasemad aasta koolid julgustavad kõiki osalema

2024. aastal pälvis tiitli Jõhvi gümnaasium, mis kandideeris konkursile järjekindlalt kuus korda. „Külmavärinad, kananahk, pisarad – kõike oli,“ kirjeldas kooli direktor Tatjana Ait oma emotsioone võidu teatamise järel. „Esimesed kaks päeva me ei suutnud üldse mõelda, et meile tuleb „Terevisioon“ külla ja peame selleks ettevalmistusi tegema,“ sõnas Ait.

Mullu aasta kooli tunnustuse saanud Kindluse kool alustas tööd vaid kuus aastat tagasi, kuid lühikese aja jooksul on koolist saanud kogukonna süda, kus ühistegevustes ja -üritustel saavad kokku nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad.

„Minu jaoks on hästi oluline, et kõigil, kes koolimajas iga päev viibivad, oleks siin hea olla. Seetõttu suhtub meie koolipere ka nii, et „Kõik on võimalik! Jah, teeme ära!“ – toetavas keskkonnas sünnivad paremad ideed ning õpilased julgevad suurelt unistada ja näha end tulevaste maailma muutjatena,“ rääkis Kindluse kooli juht Reelika Turi.

Lisaks Kindluse koolile ja Jõhvi gümnaasiumile on varasemalt aasta kooli tiitliga pärjatud Metsküla algkool, Läänemaa ühisgümnaasium, Uulu põhikool, Võru gümnaasium, Viljandi gümnaasium ja Tallinna 32. keskkool. Aasta koolid innustavad ka sel aastal kõiki julgelt osa võtma ja oma kooli tiitlile esitama, kuna tunnustus tähendab kooliperele palju. „Meie koolis oli võit pikka aega õpilaste südameasi,“ ütles Jõhvi gümnaasium juht Ait.

Konkurssi korraldab haridus- ja noorteamet koostöös ERR-iga tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (HANO) raames.