27. ja 28. veebruaril külastasid Inseneriakadeemia MATIK-* partnerkoolide, samuti seotud ametiasutuste (Harno, HTM, MKM ja TEAHU) esindajad Põhja-Soomes Oulu piirkonna koole. Õppekäigul osales üle kolmekümne inimese.

Inglise keeles nimetatakse MATIK õpet STEAM-iks, mille eripära on teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika lõimimine praktilise õppe kaudu. „Eesmärk oli tutvuda Oulu linna STEAM-haridussüsteemi ja -kogemustega, et saada ideid ja teadmisi STEAM-õppe arendamiseks nii Inseneriakadeemia partnerkoolides kui ka hiljem laiemalt,“ selgitas Harnot esindanud õppekäigu korraldaja ja Inseneriakadeemia üldhariduse arendusjuht Kristi Kuusemets.

Kahepäevase programmi käigus toimusid ekspertide juhitud sessioonid STEAM-pedagoogika teemal, kus tutvustati õpetajatele STEAM in OULU võrgustikku, STEAM-õppe eesmärke ning õpitsüklit. Samuti katsetasid õpetajat STEAM-tegevust ise.

„Soovisime saada ülevaate sellest, kuidas STEAM-pedagoogikat koolides planeeritakse, korraldatakse ja ellu viiakse, milliseid pedagoogilisi ja didaktilisi lähenemisi kasutatakse ning millised on õpikeskkonnad ja laborid. Samuti tahtsime mõista, kuidas toimub koolide ja ettevõtete koostöö, kuidas toetab koolijuhtkond ja milline on õpetajate töökorraldus STEAM-hariduse rakendamisel. Lisaks saime infot STEAM-hariduse süsteemi ülesehituse kohta Oulus ning teadmisi, kuidas seda koordineeritakse ja toetatakse linna tasandil,“ kirjeldas Kuusemets õppekäigu kasutegureid.

Õppereisi käigus külastati Jääli ja Rajakylä põhikooli ning Kiiminki ja Kastelli gümnaasiumi, kus tutvuti STEAM-õppe rakendamisega koolikeskkonnas. Ametnikud kohtusid Oulu linna haridusvaldkonna juhtidega ja tutvusid, millised toetavad meetmed ja materjalid on KOV-i tasandil loodud STEAM-õppe süsteemseks toetamiseks. 

Julgus eksida on voorus

Tõrva gümnaasiumi loodusainete õpetaja ja haridustehnoloog Tiivi Rüütel kinnitas, et koolituspäevadelt koguti hulgaliselt ideid, mida koolis katsetada ja rakendada. „Oulu linna haridusameti STEAM-õppe haridusjuht kirjeldas ilmekalt metoodika kasutamist nii piirkonnas kui ka Soomes tervikuna. Nägime, kuidas STEAM-õpe on lõimitud nii põhikooli kui gümnaasiumi õppetöösse,“ märkis ta.

„Tõdesime, et selle tulemuslikkus sõltub suurel määral õpetaja teadlikust ja loovast tegutsemisest. STEAM-õpe ei ole raketiteadus, sageli peitub lahendus just lihtsuses,“ tõstis Rüütel esile.

Sillamäe gümnaasiumi valikainete õpetaja Allan Nõmmik pidas õppekäigu juures kasulikuks, et lisaks õppeainete lõimingu teemadele kasvas osalejate teadlikkus Soome üldharidussüsteemist. „Kooli külastades jäi kõlama mõte, et julgus eksida on õppimise juures kõige tähtsam. See on suunatud lisandväärtuse loomisele ning toetab ettevõtlikkuse pädevuse arendamist,“ selgitas ta.

Et Eesti koolide MATIK-meeskondadel on õppeaineid lõimivate kursuste loomine alles käsil, mõjus Soome kolleegide kogemus Nõmmiku sõnul julgustavalt. „Valikainete loomisel ja arendamisel ei mõtle nad pidevalt sellele, et äkki tunnitegevused liigituvad juba kutse- või kõrghariduse valdkonda,“ tõdes ta.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppejuht Maive Noodla tõstis esile soome õpetajate iseseisvuse – saavad õpetada nii, nagu neile sobib, enda meetodeid ja õppematerjale kasutades. „Just vabadus valida loob sageli võimalused uuteks algatusteks ja koostööks,“ arutles ta.

„Rajakylä koolis oli tore näha, kuidas projektid olid väga tihedalt seotud kogukonna vajaduste, ootuste ja koostööga. Õpilased mõtlesid laiemalt, näitasid välja hoolivust ja märkamist ning ehitasid oma projektid üles kogukonna vajadustest lähtuvalt,“ kirjeldas Noodla.

„Enim jäi silma ühelt poolt õpikeskkondade lihtsus – õppehooned on neil tavalised –, aga teisalt väga hea taristu tase. Õppijate, eriti just tehnoloogiasuunas, materiaaltehniline baas on väga hea ja õpitingimused mitmekesised. See annab ka õpetajale palju rohkem võimalusi eri inseneeriavaldkondi õpetada,“ märkis inseneeria valikmoodulite õpetaja ja MATIK-u projektijuht Rasmus Kits.

„Teisalt olin väga üllatunud, et Soome haridussüsteemis puudub süsteemne ja teadlik lähenemine digipädevustele ning iga kool leiutab ise, kuidas olukorraga toime tuleb. Selles oleme Eestis mitme sammu võrra ees: meil on juba praegu digipädevuse raamistik, mõõteinstrumendid ja isegi ainekava ning õppematerjalid. Kõik see on lihtsalt veel üsna ebaühtlane ja vabatahtlik,“ arutles Kits.

STEAM-õpe kui prioriteet

Kristi Kuusemets tõi välja, et Oulus on STEAM-õpe linna hariduspoliitikas selge prioriteet: see on olnud viimased neli aastat linna arengukavas ja jätkub ka järgmises arengukavas.

„Linn on koondanud STEAM-võrgustiku eri osapooled ning taganud neile vajalikud ressursid, et toetada STEAM-tegevusi nii koolis kui ka kogukonnas. Näiteks on koolide juures tegutsevates noortekeskustes ja raamatukogudes vabalt kasutatavad robotid, 3D-printerid, lasergraveerijad ja muud tehnoloogilised vahendid. Osas koolides on FabLabid ja mitmekülgsed tehnoloogialaborid, mida saab kasutada ka kogukond,“ loetles Kuusemets.

„Pean väga oluliseks, et omavalitsusel on arendustegevustes ja koolide toetamisel väga oluline roll kanda. Eestis omavalitsus koolipidajana üldjuhul sellistes asjades kaasa ei räägi, ning arendamise kogu raskus langeb koolile. Seetõttu on ka koolide koostöö keeruline, sest puudub keskne tugi ja koordineerimine,“ selgitas Kits.

„Selline omavalitsuse aktiivne roll loob koolidele ühtse raamistiku ja järjepideva toe, mis aitab uuendusi ellu rakendada mitte ainult üksikute entusiastlike õpetajate, vaid terve koolivõrgustiku tasandil,“ arutles Tartu ülikooli pedagoogika lektor ja loodusteadusliku hariduse teadur Katrin Vaino, kes teeb MATIK-projektis koostööd Tõrva ja Otepää gümnaasiumiga, koolitades õpetajaid ja aidates neid õppematerjalide loomisel.

„Kuigi soomlased on STEAM-õppe süsteemsel rakendamisel meist tõenäoliselt sammu võrra ees, oli kuidagi lohutav kuulda, et ka neil on sarnased väljakutsed: tuleb leida aega õpetajate koostööks ja teha selleks ruumi õppekavas,“ tõi Vaino välja. „Samas toetavad neid nende teemade lahendamisel juba väljakujunenud tavad ning linna tasandil kujunenud harjumus teha koostööd,“ nentis Vaino.

„Oluline õppetund Oulust on ka ühtse arusaama loomine STEAM-õppest. Seal toetab seda keskselt välja töötatud ja üheselt rakendatav STEAM-i definitsioon ning õppeprotsess. Samuti on välja töötatud STEAM-käsiraamat, mis selgitab nii õpetajatele, koolijuhtidele kui ka kohalikele omavalitsustele, mida STEAM-õpe tähendab ja kuidas seda rakendada. Sarnase juhendmaterjali loomine aitaks ka Eestis MATIK-õpet süsteemsemalt arendada ja rakendada ning Inseneriakadeemias loodavaid MATIK-mooduleid laialdasemalt üle võtta,“ tõdes Kuusemets.

Õppe rakendamist toetav koolitusmudel

„Oulu õpetajate ja koolijuhtide süsteemne koolitusmudel oli inspireeriv, see on välja töötatud koostöös Oulu ülikooli ja FabLabiga: koolijuhid ja õpetajad saavad teadmisi nii pedagoogikast, töömeetoditest kui ka tehnoloogia kasutamisest. Uusi STEAM-koole toetatakse mentorluse kaudu ning õpetajaid aitavad STEAM-tuutorid, kes nõustavad pedagoogiliselt ja tehnoloogiliselt. Sarnane toetav võrgustik võiks aidata ka Eestis MATIK-õpet alustavatel koolidel edukamalt käivituda,“ arutles Kuusemets.

„Süsteemsemat MATIK-õppe rakendamist toetaks ka MATIK-protsesside ja -pedagoogika integreerimine ülikoolis õpetajate õppekavasse kas valikkursuste või sarnaselt Oulu ülikooliga lausa kõrvalerialana,“ selgitas ta õppemetoodika levitamise võimalusi.

HTM-i peaeksperdi Helle Halliku sõnul on haridus- ja teadusministeerium hakanud koostama MATIK-strateegiat, et tõsta matemaatikaoskuste taset ning laiendada MATIK-erialade õppe võimalusi kutse- ja kõrghariduses. Tema sõnul peaks see valmima 2026. aasta teises kvartalis. „Eelkõige peaksid kasu saama põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, kelle matemaatikaoskuste taset soovitakse tõsta,“ märkis Hallik.