• Haridus- ja noorteametis tehtud esimene põhikooli e-katseeksam andis enne e-eksamitele üleminekut 2027. aastal pigem julgustava signaali, kuid muresid siiski jagub. Keskne süsteem pidas vastu, ent kitsaskohad ilmnesid koolide ettevalmistuses, sisemises infoliikumises, turvabrauseri kasutamises ning suulise osa korralduses.

Harno ülevaatest jäi kõlama kaks peamist sõnumit. Esiteks töötasid eksamite infosüsteem EIS ja selle uus tehniline taristu inglise keele e-katseeksami ajal tõrgeteta. Teiseks võib e-eksamitele ülemineku tegelik proovikivi olla hoopis see, kas kõik koolid on uueks korralduseks ühtlaselt valmis.

Seetõttu ei saa e-katseeksameid võtta üksnes õpilaste harjutusvõimalusena. Need on samavõrd proovikivi ka koolidele. Pabereksamite korraldamine on koolidele aastatega tuttavaks saanud, e-eksam tähendab aga teistsugust töökorraldust, uut tehnilist rutiini ning vastutuse teistsugust jaotust kooli sees. Esimesed e-eksamid toimuvad põhikoolis 2027. aasta kevadel eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja inglise keeles. Esimesel katsetusel osales 4736 õpilast 218 koolist, 2027. aastal peaks e-eksamitele üle minema 383 kooli.

Harno analüüsi- ja arenduskeskuse juhataja Kersti Kõivu sõnul võttis Harno 2025. aastal üle EIS-i haldamise ja arenduse ning alates sügisest arendatakse süsteemi maja sees. 2025. aasta lõpus viidi EIS riigipilve, et parandada töökindlust, ressursivõimsust ja turvalisust. Koormustestides katsetati süsteemi kuni 20 000 samaaegse testisooritajaga. Kuigi selle kevade vajadus on väiksem, pidi see näitama, et süsteem suudab tulevikus teenindada vajalikku arvu eksamitegijaid. Inglise keele e-katseeksami ajal töötasid nii EIS kui ka riigipilve viidud taristu stabiilselt ning keskseid tõrkeid ei ilmnenud.

See ei tähenda siiski, et probleeme poleks olnud. Need avaldusid mujal.

“Tõrked tekivad sagedamini koolides, kus näidistesti ei ole läbi tehtud.

Kersti Kõiv

Hindamiskeskuse juhi Alge Ilosaare sõnul oligi katseeksami peamine eesmärk kitsaskohad välja tuua, mitte tõestada, et süsteem on lõplikult valmis. Tema hinnangul läks katsetus üldjoontes hästi, kuid probleemid ilmnesid peamiselt seal, kus koolid ei olnud eelnevalt näidistesti piisavalt läbi teinud või Safe Exam Browseri versioon oli uuendamata.

Ilosaar rõhutas, et iga kool peab vähemalt ühel katsetusel kindlasti osalema. Kui pabereksami korraldamine on koolidele tuttav, siis e-eksam tähendab tema sõnul kooli jaoks sisuliselt teist maailma: läbi tuleb mängida õpilaste registreerimine, arvutite ettevalmistamine, ruumide kasutus, tehniline tugi, vastutajate rollid ja eksamipäeva logistika.

Harno tõi heade näidetena esile Viimsi kooli ja Tartu Kivilinna kooli, kus katsetus sujus tõrgeteta. Mõlemal juhul seostati seda põhjaliku eeltöö ja varasema harjutamisega. Tähelepanuväärne on seegi, et tegemist oli suurte koolidega, mis näitab, et hea ettevalmistuse korral on e-eksameid võimalik sujuvalt läbi viia ka paljude õpilastega koolis.

Õpilased võtsid e-eksamid pigem hästi vastu

Õpilaste tagasiside on olnud pigem soosiv. Inglise keele katseeksami lõpus vastas küsitlusele umbes 2500 õpilast. Neist 23 protsenti eelistas lahendada ülesanded paberil, 36 protsenti arvas, et arvutis on parem, ning 36 protsenti ei eelistanud üht varianti teisele.

Harno hinnangul ei jäänud õpilased hätta ei trükkimise ega arvutiga rääkimisega. Mitmele õpilasele meeldis hoopis, et ülesanded olid tavapärasest mitmekesisemad. Näiteks tuli inglise keele e-katseeksamil lugeda infot plakatilt ning suulises osas rääkida arvutile ette. See võimaldab hinnata ka keeleoskuse selliseid aspekte, mida paberil tehtaval eksamil on keeruline mõõta.

Siit jõuabki Harno ühe peamise põhjenduseni, miks e-eksamitele üle minnakse. Digikeskkond võimaldab hinnata rohkemat kui paber. See lubab kontrollida mitte ainult teadmisi, vaid ka oskusi, mida õppetöös kasutatakse. Harno rõhutab ka, et e-eksam võimaldab ühtsemat hindamist ning õpetajate töö enamjaolt tsentraalset ja automatiseeritud korraldust.

Täpsustavate vastuste järel sai ka selgemaks, kui ulatuslikud olid katsetuses ilmnenud tõrked. Protokollide põhjal märgiti tehnilisi probleeme kokku kuue protsendi õpilaste puhul. See ei tähendanud enamasti eksami katkestamist, vaid väikseid tehnilisi või korralduslikke takistusi, näiteks turvabrauseri taaskäivitamist või kõrvaklappide vahetamist, mille järel said õpilased eksamit jätkata. Logide põhjal katkestas Safe Exam Browseri tõttu eksami kogu Eestis kolm õpilast. Suulises osas toodi välja probleeme salvestatud helifaili serverisse saatmisega.

Safe Exam Browser oli küll üks sagedasemaid murekohti, kuid mitte ainus. 288 protokollis märgitud õpilasjuhtumist oli 18 protsendi puhul probleem seotud SEB-iga. Eraldi koolide tagasisides tõi 107 kooli vastustest 73 protsenti välja SEB-iga seotud tõrkeid. Lisaks turvabrauserile esines probleeme sisselogimisega, kõrvaklappidega, arvutite registreerimise ununemisega ning üksikute arvutiriketega eksami ajal. Koolid kirjeldasid ka juhtumeid, kus õpilasel oli raskusi klaviatuuril vajalike sümbolite leidmisega, õpilased ei mäletanud ID-kaardi PIN-koode või sisestasid Smart-ID paroole valesti.

Samas on siin oluline vastutuse jaotus täpselt paika panna. Safe Exam Browser ei ole Harno enda tarkvara, vaid rahvusvaheliselt kasutatav turvabrauser. EIS saadab eksami avamisel konfiguratsioonifaili, mis käivitab arvutis juba olemas oleva SEB-i. Harno sõnul olid SEB-iga seotud tehnilised probleemid seotud koolide arvutipargi ja seadistustega, mitte EIS-iga. Nende ennetamiseks on oluline, et koolid testiksid SEB-i oma arvutites piisavalt varakult ja vajadusel kõigi eksamil kasutatavate konfiguratsioonide peal.

Suuline osa on üks suuremaid proovikive

Üks suuremaid praktilisi valukohti on suulise osa korraldus. Kui üks õpilane räägib eksamil arvutiga, ei tohiks teine sama ülesannet pealt kuulda. See tähendab, et koolidel tuleb suulise osa jaoks täpsemalt läbi mõelda nii ruumilahendus kui ka ajakava. Suurte koolide puhul võib see osutuda tõsiseks korralduslikuks küsimuseks. Ilosaare sõnul võib senine kolme päeva pikkune sooritamisaken mõne kooli jaoks jääda väikeseks.

“Iga kool peab vähemalt ühel katsetusel osalema.

Alge Ilosaar

Kõivu sõnul ei anna Harno koolidele üht konkreetset ja universaalset ruumilahenduse mudelit ette, sest koolide võimalused erinevad. Küll aga on juhendites välja toodud üldised põhimõtted. Inglise keele suuline osa tuleb sooritada ükshaaval eraldi ruumides kooli koostatud graafiku alusel. Mida rohkem ruume selleks eraldada, seda enam õpilasi saab ülesandeid ühel ajal teha. Samuti on juhendites välja toodud tehnilised nõuded ja soovitus tagada vajadusel varuarvutid.

Teine oluline teema oli info liikumine kooli sees. Harno saadab juhiseid sageli kooli üldaadressil, kuid Ilosaare sõnul ei jõua info sealt alati nende õpetajate ja korraldajateni, kes peavad eksami läbi viima. E-eksam ei sõltu ainult seadmetest ja tarkvarast. Sama palju sõltub see sellest, kas koolis on rollid selged, vastutus jagatud ja info jõuab õigel ajal õigete inimesteni.

Selleks on Harno loonud koolidele eraldi infolehe ning ka EIS-i lehel on olemas e-katseeksamite ettevalmistuse kontrollküsimustik. Lisaks on IT-spetsialistidele eraldi test kiireks testimiseks ja õpilastele näidistest, et nad saaksid SEB-i avamist ja allalaadimist harjutada. Harno sõnul näitab senine kogemus, et tõrked tekivad sagedamini just nendes koolides, kus näidistesti ei ole enne katseeksamit läbi tehtud. Enne 2027. aasta eksamiperioodi on kavandatud ka täiendavad harjutamisvõimalused.

Ilosaar ütles, et tehnoloogilise varustatuse poolest ei ole ta kuulnud suurtest puudujääkidest ning riik eraldas eelmisel aastal raha arvutite ja seadmete ostmiseks. Tema hinnangul vajavad koolid praegu ehk rohkem IT-tuge ja selgemaid juhiseid kui lihtsalt uusi seadmeid.

Samas tõi Kõiv välja koolide võrguvõimekuse. Protokollide põhjal ei paista see olevat katseeksamitel laialdane probleem, kuid üksikutes kirjeldustes mainiti näiteks suulise osa helifailide aeglasemat üleslaadimist, mis võib olla seotud konkreetse kooli arvutivõrgu või internetiühenduse läbilaskevõimega. Seega on praegu kõige õigem käsitleda võrguvõimekust kui teemat, mida tuleb järgmiste katsetuste käigus edasi jälgida, mitte kui juba kinnitunud laialdast süsteemset probleemi. Täpsema ülevaate koolide arvutivõrgu valmisolekust lubab Harno anda pärast seda, kui kõik e-katseeksamid on tehtud.

Harno loodab õiglasemale hindamisele

Harno põhjendab e-eksamitele üleminekut sooviga liikuda ühtlasema ja õiglasema hindamise poole. Ilosaare sõnul vähendab arvutiga tehtav suuline osa olukordi, kus õpetaja võib õpilast tahtmatult suunata. Kui kõik õpilased kuulevad sama heli, sama aktsenti ja saavad ülesande samal kujul, on tingimused võrreldavamad. Lisaks võimaldab e-eksam tsentraalsemat ja osaliselt automatiseeritud hindamist. Harno sõnul teeb arvuti juba praegu ära umbes poole hindamistööst. Pikemas plaanis peaks see ametnike hinnangul vähendama ka õpetajate töökoormust.

Ilosaar tõi näiteks matemaatika, kus e-eksam võimaldaks tulevikus kontrollida selliseid oskusi nagu tabelarvutusprogrammi kasutamine või jooniste tegemine digikeskkonnas. Need oskused on juba õppekavas, kuid pabereksam neid kuigi hästi ei mõõda. Samas ei ole matemaatika 2027. aasta esimeste e-eksamite hulgas. Selle põhjuseks on Kõivu sõnul asjaolu, et matemaatika e-eksamit hakati arendama teistest ainetest hiljem ning selle hindamismudelit tuleb veel arendada ja testida. Lisaks on matemaatika e-eksamit teistest ainetest tehniliselt kõige keerulisem arendada, sest see nõuab rohkem lahendusi nii ülesannete esitamisel, vastuste sisestamisel kui ka automaatsel hindamisel.

Muudatusi on ka tänavustes eksamites

Lisaks e-katseeksamitele tutvustati muudatusi tänavustes eksamites. Riigieksamite puhul on suurim muudatus see, et matemaatikaeksamil on lubatud kasutada valemilehte. Valemilehel on esitatud valemid, mida on ainekava kohaselt lubatud kasutada. Ilosaare sõnul ei muuda see hindamise olemust, sest eesmärk ei ole kontrollida valemite peast teadmist, vaid õpilaste oskust neid ülesande lahendamisel rakendada.

Põhikooli lõpueksamitel saavad toevajadusega õpilased kasutada Harno koostatud ühtseid abimaterjale, kui nad on samalaadseid vahendeid kasutanud ka tavapärases õppetöös. Samuti koostab Harno tänavu lisaeksamid juhtudeks, kui õpilane on põhieksami ajal haigestunud, ei saa sellel osaleda või kui tema lõpueksami tulemus on alla ühe protsendi eksami maksimaalsest tulemusest.

Kokkuvõttes jäi Harno ülevaatest kõlama üsna selge sõnum: keskne tehniline süsteem on õigel teel ja e-eksamitele üleminek on vajalik. Kuid päris proovikivi ei ole enam üksnes EIS-i töökindlus. Palju olulisem on küsimus, kas koolid suudavad tehnilise toe, sisekommunikatsiooni, ruumilahenduste ja võrguvõimekuse poolest sammu pidada. Kui see õnnestub, võib e-eksam tähendada tõesti senisest ühtlasemat hindamist ja laiemaid võimalusi õpilaste oskusi mõõta. Kui mitte, jääb oht, et õpilaste võrdsed tingimused sõltuvad liiga palju kooli enda valmisolekust.